Vestmik

et Tuttavaks saama   »   tr Tanımak, öğrenmek, anlamak

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [üç]

Tanımak, öğrenmek, anlamak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Tere! M--haba! M------- M-r-a-a- -------- Merhaba! 0
Tere päevast! İ-i--ü-l-r- - -e-h-b-! İ-- g------ / M------- İ-i g-n-e-! / M-r-a-a- ---------------------- İyi günler! / Merhaba! 0
Kuidas läheb? N---ls-n? N-------- N-s-l-ı-? --------- Nasılsın? 0
Tulete te Euroopast? A-r-p-’d-n-m--g------sunuz? A--------- m- g------------ A-r-p-’-a- m- g-l-y-r-u-u-? --------------------------- Avrupa’dan mı geliyorsunuz? 0
Tulete te Ameerikast? A-e-------n -ı-g-liyorsu---? A---------- m- g------------ A-e-i-a-d-n m- g-l-y-r-u-u-? ---------------------------- Amerika’dan mı geliyorsunuz? 0
Tulete te Aasiast? A--a’-a- m---e-i-or----z? A------- m- g------------ A-y-’-a- m- g-l-y-r-u-u-? ------------------------- Asya’dan mı geliyorsunuz? 0
Millises hotellis te peatute? H-n-- -t---e k--ıyorsu--z? H---- o----- k------------ H-n-i o-e-d- k-l-y-r-u-u-? -------------------------- Hangi otelde kalıyorsunuz? 0
Kui kaua te siin juba olete? Ne-k-da---am-n-ır--ur-d-s--ız? N- k---- z------- b----------- N- k-d-r z-m-n-ı- b-r-d-s-n-z- ------------------------------ Ne kadar zamandır buradasınız? 0
Kui kauaks te jääte? N- --d-------c-ksı-ız? N- k---- k------------ N- k-d-r k-l-c-k-ı-ı-? ---------------------- Ne kadar kalacaksınız? 0
Kas teile meeldib siin? B--a---be--n-yor--u-----? B----- b-------- m------- B-r-y- b-ğ-n-y-r m-s-n-z- ------------------------- Burayı beğeniyor musunuz? 0
Olete te siin puhkusel? Bur-d- t--il -- ---ıyor---u-? B----- t---- m- y------------ B-r-d- t-t-l m- y-p-y-r-u-u-? ----------------------------- Burada tatil mı yapıyorsunuz? 0
Külastage mind kunagi! Beni-zi-ar------ni-! B--- z------ e------ B-n- z-y-r-t e-i-i-! -------------------- Beni ziyaret ediniz! 0
Siin on minu aadress. A--e-im burda. A------ b----- A-r-s-m b-r-a- -------------- Adresim burda. 0
Kas näeme homme? Y-r-- g-rü----k-m-yiz? Y---- g-------- m----- Y-r-n g-r-ş-c-k m-y-z- ---------------------- Yarın görüşecek miyiz? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ü---nü-,-ş----den başka--ir--lan-m-var. Ü------- ş------- b---- b-- p----- v--- Ü-g-n-m- ş-m-i-e- b-ş-a b-r p-a-ı- v-r- --------------------------------------- Üzgünüm, şimdiden başka bir planım var. 0
Hüvasti! Ho-ç- k-l! H---- k--- H-ş-a k-l- ---------- Hoşça kal! 0
Nägemiseni! Gör--m-- -----! G------- ü----- G-r-ş-e- ü-e-e- --------------- Görüşmek üzere! 0
Varsti näeme! Yak---a gö-üşm-k--z---! Y------ g------- ü----- Y-k-n-a g-r-ş-e- ü-e-e- ----------------------- Yakında görüşmek üzere! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!