Vestmik

et Tuttavaks saama   »   zh 认识,相识

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3[三]

3 [Sān]

认识,相识

[rènshí, xiāngshí]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
Tere! 你好 ---! 你- /- ! 你- /- ! ------- 你好 /喂 ! 0
n--h--/-w-i! n- h--- w--- n- h-o- w-i- ------------ nǐ hǎo/ wèi!
Tere päevast! 你好 ! 你- ! 你- ! ---- 你好 ! 0
Nǐ h--! N- h--- N- h-o- ------- Nǐ hǎo!
Kuidas läheb? 你-----/-近 -么---? 你 好 吗 /-- 怎- 样 ? 你 好 吗 /-近 怎- 样 ? ---------------- 你 好 吗 /最近 怎么 样 ? 0
N--h-o---- zuìj-n-zěn-e-yàn-? N- h-- m-- z----- z---- y---- N- h-o m-/ z-ì-ì- z-n-e y-n-? ----------------------------- Nǐ hǎo ma/ zuìjìn zěnme yàng?
Tulete te Euroopast? 您 来自 -- - ? 您 来- 欧- 吗 ? 您 来- 欧- 吗 ? ----------- 您 来自 欧洲 吗 ? 0
N-n---iz-----h-u m-? N-- l---- ō----- m-- N-n l-i-ì ō-z-ō- m-? -------------------- Nín láizì ōuzhōu ma?
Tulete te Ameerikast? 您--自-美- 吗 ? 您 来- 美- 吗 ? 您 来- 美- 吗 ? ----------- 您 来自 美国 吗 ? 0
Ní- l-i-ì--ěi--ó---? N-- l---- m----- m-- N-n l-i-ì m-i-u- m-? -------------------- Nín láizì měiguó ma?
Tulete te Aasiast? 您----亚洲-吗 ? 您 来- 亚- 吗 ? 您 来- 亚- 吗 ? ----------- 您 来自 亚洲 吗 ? 0
Nín--ái-- y-zhōu---? N-- l---- y----- m-- N-n l-i-ì y-z-ō- m-? -------------------- Nín láizì yàzhōu ma?
Millises hotellis te peatute? 您--- -一个-宾馆-? 您 住- 哪-- 宾- ? 您 住- 哪-个 宾- ? ------------- 您 住在 哪一个 宾馆 ? 0
N-- -h--zà--nǎ y-g--bīn-u-n? N-- z-- z-- n- y--- b------- N-n z-ù z-i n- y-g- b-n-u-n- ---------------------------- Nín zhù zài nǎ yīgè bīnguǎn?
Kui kaua te siin juba olete? 您 在--里-已- 多--了-? 您 在 这- 已- 多- 了 ? 您 在 这- 已- 多- 了 ? ---------------- 您 在 这里 已经 多久 了 ? 0
N-n-z-i -hè-ǐ --jī-------iǔ--? N-- z-- z---- y----- d-------- N-n z-i z-è-ǐ y-j-n- d-ō-i-l-? ------------------------------ Nín zài zhèlǐ yǐjīng duōjiǔle?
Kui kauaks te jääte? 您----留-多- ? 您 要 停- 多- ? 您 要 停- 多- ? ----------- 您 要 停留 多久 ? 0
Ní- --o---ngli- d-ō-i-? N-- y-- t------ d------ N-n y-o t-n-l-ú d-ō-i-? ----------------------- Nín yào tíngliú duōjiǔ?
Kas teile meeldib siin? 您 喜欢 -----? 您 喜- 这- 吗 ? 您 喜- 这- 吗 ? ----------- 您 喜欢 这里 吗 ? 0
Nín -ǐ-----z---ǐ-ma? N-- x----- z---- m-- N-n x-h-ā- z-è-ǐ m-? -------------------- Nín xǐhuān zhèlǐ ma?
Olete te siin puhkusel? 您 - -里-度假 吗-? 您 在 这- 度- 吗 ? 您 在 这- 度- 吗 ? ------------- 您 在 这里 度假 吗 ? 0
N----à- ------d--ià --? N-- z-- z---- d---- m-- N-n z-i z-è-ǐ d-j-à m-? ----------------------- Nín zài zhèlǐ dùjià ma?
Külastage mind kunagi! 欢--您 到 我这儿-来-! 欢- 您 到 我-- 来 ! 欢- 您 到 我-儿 来 ! -------------- 欢迎 您 到 我这儿 来 ! 0
H-ān-í-- nín -à- wǒ----'e- l--! H------- n-- d-- w- z----- l--- H-ā-y-n- n-n d-o w- z-è-e- l-i- ------------------------------- Huānyíng nín dào wǒ zhè'er lái!
Siin on minu aadress. 这是-我的 -- 。 这- 我- 住- 。 这- 我- 住- 。 ---------- 这是 我的 住址 。 0
Zh--sh- -ǒ -e z-ù-h-. Z-- s-- w- d- z------ Z-è s-ì w- d- z-ù-h-. --------------------- Zhè shì wǒ de zhùzhǐ.
Kas näeme homme? 我--明------ ? 我- 明- 见- 吗 ? 我- 明- 见- 吗 ? ------------ 我们 明天 见面 吗 ? 0
Wǒ-en m-n--iān j--n---- --? W---- m------- j------- m-- W-m-n m-n-t-ā- j-à-m-à- m-? --------------------------- Wǒmen míngtiān jiànmiàn ma?
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. 我-很 抱歉--我 --有-安- - 。 我 很 抱-- 我 已 有 安- 了 。 我 很 抱-, 我 已 有 安- 了 。 -------------------- 我 很 抱歉, 我 已 有 安排 了 。 0
W- h-n-b-o----- -- -ǐ--ǒ- ān----e. W- h-- b------- w- y- y-- ā------- W- h-n b-o-i-n- w- y- y-u ā-p-i-e- ---------------------------------- Wǒ hěn bàoqiàn, wǒ yǐ yǒu ānpáile.
Hüvasti! 再见-! 再- ! 再- ! ---- 再见 ! 0
Zà-jiàn! Z------- Z-i-i-n- -------- Zàijiàn!
Nägemiseni! 再- ! 再- ! 再- ! ---- 再见 ! 0
Z--ji-n! Z------- Z-i-i-n- -------- Zàijiàn!
Varsti näeme! 一会--见-! 一-- 见 ! 一-儿 见 ! ------- 一会儿 见 ! 0
Yīh--'e- ---n! Y------- j---- Y-h-ǐ-e- j-à-! -------------- Yīhuǐ'er jiàn!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!