Vestmik

et Koolis   »   bg В училище

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [четири]

4 [chetiri]

В училище

[V uchilishche]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kus me oleme? Къд---ме? К--- с--- К-д- с-е- --------- Къде сме? 0
Ky-e -me? K--- s--- K-d- s-e- --------- Kyde sme?
Me oleme koolis. Ние -ме - учи-ище. Н-- с-- в у------- Н-е с-е в у-и-и-е- ------------------ Ние сме в училище. 0
N-e --e------il--h-h-. N-- s-- v u----------- N-e s-e v u-h-l-s-c-e- ---------------------- Nie sme v uchilishche.
Meil käib tund. И--ме-час-в-. И---- ч------ И-а-е ч-с-в-. ------------- Имаме часове. 0
I--me c------. I---- c------- I-a-e c-a-o-e- -------------- Imame chasove.
Need on õpilased. Т-в---а---е-иц---. Т--- с- у--------- Т-в- с- у-е-и-и-е- ------------------ Това са учениците. 0
To-- -a---hen---it-. T--- s- u----------- T-v- s- u-h-n-t-i-e- -------------------- Tova sa uchenitsite.
See on õpetaja. Т-в--е--ч-----а--. Т--- е у---------- Т-в- е у-и-е-к-т-. ------------------ Това е учителката. 0
T-v- y- u--i-el----. T--- y- u----------- T-v- y- u-h-t-l-a-a- -------------------- Tova ye uchitelkata.
See on klass. Тов- --к----т. Т--- е к------ Т-в- е к-а-ъ-. -------------- Това е класът. 0
T--a ye -la--t. T--- y- k------ T-v- y- k-a-y-. --------------- Tova ye klasyt.
Mida me teeme? К-кво --------и-? К---- п----- н--- К-к-о п-а-и- н-е- ----------------- Какво правим ние? 0
Kak-o-----im ---? K---- p----- n--- K-k-o p-a-i- n-e- ----------------- Kakvo pravim nie?
Me õpime. Н-е -чи-. Н-- у---- Н-е у-и-. --------- Ние учим. 0
Ni- -chim. N-- u----- N-e u-h-m- ---------- Nie uchim.
Me õpime keelt. Н-- -ч-м ези-. Н-- у--- е---- Н-е у-и- е-и-. -------------- Ние учим език. 0
Nie u--im y-z--. N-- u---- y----- N-e u-h-m y-z-k- ---------------- Nie uchim yezik.
Ma õpin inglise keelt. Аз--ч--а-гл-----. А- у-- а--------- А- у-а а-г-и-с-и- ----------------- Аз уча английски. 0
Az--c----ngli-sk-. A- u--- a--------- A- u-h- a-g-i-s-i- ------------------ Az ucha angliyski.
Sa õpid hispaania keelt. Т----и--ис--н-ки. Т- у--- и-------- Т- у-и- и-п-н-к-. ----------------- Ти учиш испански. 0
T- uc-ish ---a-s-i. T- u----- i-------- T- u-h-s- i-p-n-k-. ------------------- Ti uchish ispanski.
Ta õpib saksa keelt. Т-й -чи -ем-к-. Т-- у-- н------ Т-й у-и н-м-к-. --------------- Той учи немски. 0
T----c-i-------. T-- u--- n------ T-y u-h- n-m-k-. ---------------- Toy uchi nemski.
Me õpime prantsuse keelt. Н---уч----р-нски. Н-- у--- ф------- Н-е у-и- ф-е-с-и- ----------------- Ние учим френски. 0
Nie-uc-im -ren-k-. N-- u---- f------- N-e u-h-m f-e-s-i- ------------------ Nie uchim frenski.
Te õpite itaalia keelt. В-е-у---е и---и-н-ки. В-- у---- и---------- В-е у-и-е и-а-и-н-к-. --------------------- Вие учите италиански. 0
V----ch-te --ali-n-ki. V-- u----- i---------- V-e u-h-t- i-a-i-n-k-. ---------------------- Vie uchite italianski.
Nad õpivad vene keelt. Те --ат-р-ск-. Т- у--- р----- Т- у-а- р-с-и- -------------- Те учат руски. 0
Te -chat --sk-. T- u---- r----- T- u-h-t r-s-i- --------------- Te uchat ruski.
Keeli õppida on huvitav. Д---- -----езици - и-т--есно. Д- с- у--- е---- е и--------- Д- с- у-а- е-и-и е и-т-р-с-о- ----------------------------- Да се учат езици е интересно. 0
D--s- u--at-y--i--i-ye -n-e-esn-. D- s- u---- y------ y- i--------- D- s- u-h-t y-z-t-i y- i-t-r-s-o- --------------------------------- Da se uchat yezitsi ye interesno.
Me tahame inimesi mõista. Н-е и-кам- ---р-зб--ам---о----. Н-- и----- д- р-------- х------ Н-е и-к-м- д- р-з-и-а-е х-р-т-. ------------------------------- Ние искаме да разбираме хората. 0
Ni--i----- ----az-ira-- --ora-a. N-- i----- d- r-------- k------- N-e i-k-m- d- r-z-i-a-e k-o-a-a- -------------------------------- Nie iskame da razbirame khorata.
Me tahame inimestega rääkida. Н-е и-ка-е-д- ---го-арям--- х-----. Н-- и----- д- р---------- с х------ Н-е и-к-м- д- р-з-о-а-я-е с х-р-т-. ----------------------------------- Ние искаме да разговаряме с хората. 0
Ni-----a-e-da-r-z-ov-r-a-e s kh---t-. N-- i----- d- r----------- s k------- N-e i-k-m- d- r-z-o-a-y-m- s k-o-a-a- ------------------------------------- Nie iskame da razgovaryame s khorata.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.