Vestmik

et Koolis   »   mk Во училиште

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [четири]

4 [chyetiri]

Во училиште

[Vo oochilishtye]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kus me oleme? Ка-е-сме? К--- с--- К-д- с-е- --------- Каде сме? 0
Kadye sm-e? K---- s---- K-d-e s-y-? ----------- Kadye smye?
Me oleme koolis. Н-е-с---во---и-иште-о. Н-- с-- в- у---------- Н-е с-е в- у-и-и-т-т-. ---------------------- Ние сме во училиштето. 0
Ni-e-s-y---o ---hi-ishtye-o. N--- s--- v- o-------------- N-y- s-y- v- o-c-i-i-h-y-t-. ---------------------------- Niye smye vo oochilishtyeto.
Meil käib tund. Ние имаме -а---ва. Н-- и---- н------- Н-е и-а-е н-с-а-а- ------------------ Ние имаме настава. 0
N------a-ye-na-t--a. N--- i----- n------- N-y- i-a-y- n-s-a-a- -------------------- Niye imamye nastava.
Need on õpilased. Ова се-у--н-----. О-- с- у--------- О-а с- у-е-и-и-е- ----------------- Ова се учениците. 0
O-- s------h---it-itye. O-- s-- o-------------- O-a s-e o-c-y-n-t-i-y-. ----------------------- Ova sye oochyenitzitye.
See on õpetaja. Ов--е -ас-----ч---а. О-- е н------------- О-а е н-с-а-н-ч-а-а- -------------------- Ова е наставничката. 0
Ova-----as-------k--a. O-- y- n-------------- O-a y- n-s-a-n-c-k-t-. ---------------------- Ova ye nastavnichkata.
See on klass. О-- --о-д---н-е--. О-- е о----------- О-а е о-д-л-н-е-о- ------------------ Ова е одделението. 0
Ova ---od---ly--iy--o. O-- y- o-------------- O-a y- o-d-e-y-n-y-t-. ---------------------- Ova ye oddyelyeniyeto.
Mida me teeme? Што-п-ави-е? Ш-- п------- Ш-о п-а-и-е- ------------ Што правиме? 0
S-to p-avim--? S--- p-------- S-t- p-a-i-y-? -------------- Shto pravimye?
Me õpime. Ни---чи-е. Н-- у----- Н-е у-и-е- ---------- Ние учиме. 0
Ni-e ooc-i---. N--- o-------- N-y- o-c-i-y-. -------------- Niye oochimye.
Me õpime keelt. Н---у--м- -де- -азик. Н-- у---- е--- ј----- Н-е у-и-е е-е- ј-з-к- --------------------- Ние учиме еден јазик. 0
Niye -oc-i--e---d--n јazik. N--- o------- y----- ј----- N-y- o-c-i-y- y-d-e- ј-z-k- --------------------------- Niye oochimye yedyen јazik.
Ma õpin inglise keelt. Јас уч-м ан-л-с--. Ј-- у--- а-------- Ј-с у-а- а-г-и-к-. ------------------ Јас учам англиски. 0
Јa- -oc--m an-u-i--i. Ј-- o----- a--------- Ј-s o-c-a- a-g-l-s-i- --------------------- Јas oocham anguliski.
Sa õpid hispaania keelt. Т- учиш ш----ки. Т- у--- ш------- Т- у-и- ш-а-с-и- ---------------- Ти учиш шпански. 0
T- o---is- --pans-i. T- o------ s-------- T- o-c-i-h s-p-n-k-. -------------------- Ti oochish shpanski.
Ta õpib saksa keelt. Т-ј --и -е-мански. Т-- у-- г--------- Т-ј у-и г-р-а-с-и- ------------------ Тој учи германски. 0
T-ј -o--- guye-m-ns-i. T-- o---- g----------- T-ј o-c-i g-y-r-a-s-i- ---------------------- Toј oochi guyermanski.
Me õpime prantsuse keelt. Н-е----м- -ра-ц-с-и. Н-- у---- ф--------- Н-е у-и-е ф-а-ц-с-и- -------------------- Ние учиме француски. 0
Niye-oo--i-y--f---tzo-sk-. N--- o------- f----------- N-y- o-c-i-y- f-a-t-o-s-i- -------------------------- Niye oochimye frantzooski.
Te õpite itaalia keelt. В-е ----е-и-ал--а--к-. В-- у---- и----------- В-е у-и-е и-а-и-а-с-и- ---------------------- Вие учите италијански. 0
V--- o--h-ty- it-l--an---. V--- o------- i----------- V-y- o-c-i-y- i-a-i-a-s-i- -------------------------- Viye oochitye italiјanski.
Nad õpivad vene keelt. Тие--чат р-ск-. Т-- у--- р----- Т-е у-а- р-с-и- --------------- Тие учат руски. 0
T--------at---osk-. T--- o----- r------ T-y- o-c-a- r-o-k-. ------------------- Tiye oochat rooski.
Keeli õppida on huvitav. Уче------а-иц-----н-ерес-о. У------ ј----- е и--------- У-е-е-о ј-з-ц- е и-т-р-с-о- --------------------------- Учењето јазици е интересно. 0
O-c-yeњ-eto ј--i--i y- in-ye--esno. O---------- ј------ y- i----------- O-c-y-њ-e-o ј-z-t-i y- i-t-e-y-s-o- ----------------------------------- Oochyeњyeto јazitzi ye intyeryesno.
Me tahame inimesi mõista. Ни--са-а-е-д---и -а-би-ам- -уѓет-. Н-- с----- д- г- р-------- л------ Н-е с-к-м- д- г- р-з-и-а-е л-ѓ-т-. ---------------------------------- Ние сакаме да ги разбираме луѓето. 0
Niye -ak-mye-da-gui r-z--ra--e ----ye-o. N--- s------ d- g-- r--------- l-------- N-y- s-k-m-e d- g-i r-z-i-a-y- l-o-y-t-. ---------------------------------------- Niye sakamye da gui razbiramye looѓyeto.
Me tahame inimestega rääkida. Ни--сак-м--да зб-р--а----о--у-ето. Н-- с----- д- з-------- с- л------ Н-е с-к-м- д- з-о-у-а-е с- л-ѓ-т-. ---------------------------------- Ние сакаме да зборуваме со луѓето. 0
Niye----a-y--d--z-or----my---- looѓ-e--. N--- s------ d- z---------- s- l-------- N-y- s-k-m-e d- z-o-o-v-m-e s- l-o-y-t-. ---------------------------------------- Niye sakamye da zboroovamye so looѓyeto.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.