Vestmik

et Koolis   »   sk V škole

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [štyri]

V škole

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Kus me oleme? Kd--s-e? K-- s--- K-e s-e- -------- Kde sme? 0
Me oleme koolis. Sm--v---ol-. S-- v š----- S-e v š-o-e- ------------ Sme v škole. 0
Meil käib tund. Má-- -y--o----e. M--- v---------- M-m- v-u-o-a-i-. ---------------- Máme vyučovanie. 0
Need on õpilased. T--sú -----. T- s- ž----- T- s- ž-a-i- ------------ To sú žiaci. 0
See on õpetaja. To-j--u--teľka. T- j- u-------- T- j- u-i-e-k-. --------------- To je učiteľka. 0
See on klass. To -e t--e-a. T- j- t------ T- j- t-i-d-. ------------- To je trieda. 0
Mida me teeme? Č- rob--e? Č- r------ Č- r-b-m-? ---------- Čo robíme? 0
Me õpime. U--me s-. U---- s-- U-í-e s-. --------- Učíme sa. 0
Me õpime keelt. U--me--a-jazy-. U---- s- j----- U-í-e s- j-z-k- --------------- Učíme sa jazyk. 0
Ma õpin inglise keelt. Učím-sa -n-l---i-u. U--- s- a---------- U-í- s- a-g-i-t-n-. ------------------- Učím sa angličtinu. 0
Sa õpid hispaania keelt. Učí---a -pa----č-nu. U--- s- š----------- U-í- s- š-a-i-l-i-u- -------------------- Učíš sa španielčinu. 0
Ta õpib saksa keelt. U-- -a-n---in-. U-- s- n------- U-í s- n-m-i-u- --------------- Učí sa nemčinu. 0
Me õpime prantsuse keelt. U---e--a-franc------u. U---- s- f------------ U-í-e s- f-a-c-z-t-n-. ---------------------- Učíme sa francúzštinu. 0
Te õpite itaalia keelt. U-í-e-sa-t--i-----u. U---- s- t---------- U-í-e s- t-l-a-č-n-. -------------------- Učíte sa taliančinu. 0
Nad õpivad vene keelt. U-ia -----št-n-. U--- s- r------- U-i- s- r-š-i-u- ---------------- Učia sa ruštinu. 0
Keeli õppida on huvitav. Uč-- s- ja--------z----ma-é. U--- s- j----- j- z--------- U-i- s- j-z-k- j- z-u-í-a-é- ---------------------------- Učiť sa jazyky je zaujímavé. 0
Me tahame inimesi mõista. Chc--e roz-mi-- -uďo-. C----- r------- ľ----- C-c-m- r-z-m-e- ľ-ď-m- ---------------------- Chceme rozumieť ľuďom. 0
Me tahame inimestega rääkida. Ch-e-- s- --z-rá--ť---ľ--mi. C----- s- r-------- s ľ----- C-c-m- s- r-z-r-v-ť s ľ-ď-i- ---------------------------- Chceme sa rozprávať s ľuďmi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.