Vestmik

et Kellaajad   »   mk Часови / Време

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [осум]

8 [osoom]

Часови / Време

[Chasovi / Vryemye]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Vabandage! Изв-не-е! И-------- И-в-н-т-! --------- Извинете! 0
I-vin-e-ye! I---------- I-v-n-e-y-! ----------- Izvinyetye!
Kui palju kell on, palun? К-л---- --с--,-Ве---л-м? К---- е ч----- В- м----- К-л-у е ч-с-т- В- м-л-м- ------------------------ Колку е часот, Ве молам? 0
Kolk-o--e-c--s-t,--------am? K----- y- c------ V-- m----- K-l-o- y- c-a-o-, V-e m-l-m- ---------------------------- Kolkoo ye chasot, Vye molam?
Suur tänu. Благ--ара--мно-у. Б--------- м----- Б-а-о-а-а- м-о-у- ----------------- Благодарам многу. 0
Bl---oda--- mn--u--. B---------- m------- B-a-u-d-r-m m-o-u-o- -------------------- Blaguodaram mnoguoo.
Kell on üks. Ча--т-е --ен. Ч---- е е---- Ч-с-т е е-е-. ------------- Часот е еден. 0
Chas-t -e----y-n. C----- y- y------ C-a-o- y- y-d-e-. ----------------- Chasot ye yedyen.
Kell on kaks. Ч-сот------. Ч---- е д--- Ч-с-т е д-а- ------------ Часот е два. 0
Ch--ot y- d--. C----- y- d--- C-a-o- y- d-a- -------------- Chasot ye dva.
Kell on kolm. Ча-------р-. Ч---- е т--- Ч-с-т е т-и- ------------ Часот е три. 0
Ch--o--y--t-i. C----- y- t--- C-a-o- y- t-i- -------------- Chasot ye tri.
Kell on neli. Часот-- ч-ти-и. Ч---- е ч------ Ч-с-т е ч-т-р-. --------------- Часот е четири. 0
Ch---- -e --yet--i. C----- y- c-------- C-a-o- y- c-y-t-r-. ------------------- Chasot ye chyetiri.
Kell on viis. Ч-со--е п--. Ч---- е п--- Ч-с-т е п-т- ------------ Часот е пет. 0
Chasot ye p--t. C----- y- p---- C-a-o- y- p-e-. --------------- Chasot ye pyet.
Kell on kuus. Ча-от е---с-. Ч---- е ш---- Ч-с-т е ш-с-. ------------- Часот е шест. 0
Cha-ot-y- -hy-st. C----- y- s------ C-a-o- y- s-y-s-. ----------------- Chasot ye shyest.
Kell on seitse. Ч---т е -ед-м. Ч---- е с----- Ч-с-т е с-д-м- -------------- Часот е седум. 0
Ch--o- -- --ed--m. C----- y- s------- C-a-o- y- s-e-o-m- ------------------ Chasot ye syedoom.
Kell on kaheksa. Ч--от ------. Ч---- е о---- Ч-с-т е о-у-. ------------- Часот е осум. 0
C-a-o- -- oso-m. C----- y- o----- C-a-o- y- o-o-m- ---------------- Chasot ye osoom.
Kell on üheksa. Часот - де-ет. Ч---- е д----- Ч-с-т е д-в-т- -------------- Часот е девет. 0
Ch-so- y- ----ye-. C----- y- d------- C-a-o- y- d-e-y-t- ------------------ Chasot ye dyevyet.
Kell on kümme. Ч--от е-дес-т. Ч---- е д----- Ч-с-т е д-с-т- -------------- Часот е десет. 0
Ch-s-- -e dy--ye-. C----- y- d------- C-a-o- y- d-e-y-t- ------------------ Chasot ye dyesyet.
Kell on üksteist. Ча------е-и------. Ч---- е е--------- Ч-с-т е е-и-а-с-т- ------------------ Часот е единаесет. 0
C-as-- ye---d-nay-sye-. C----- y- y------------ C-a-o- y- y-d-n-y-s-e-. ----------------------- Chasot ye yedinayesyet.
Kell on kaksteist. Ч-с-т-е--в--аесе-. Ч---- е д--------- Ч-с-т е д-а-а-с-т- ------------------ Часот е дванаесет. 0
Ch--ot ---d-an-y-s-e-. C----- y- d----------- C-a-o- y- d-a-a-e-y-t- ---------------------- Chasot ye dvanayesyet.
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Едн---инута-и-а--еес----екун-и. Е--- м----- и-- ш----- с------- Е-н- м-н-т- и-а ш-е-е- с-к-н-и- ------------------------------- Една минута има шеесет секунди. 0
Y---- ---o-t--ima -h--y-sye- -ye-oo-di. Y---- m------ i-- s--------- s--------- Y-d-a m-n-o-a i-a s-y-y-s-e- s-e-o-n-i- --------------------------------------- Yedna minoota ima shyeyesyet syekoondi.
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. Е-е- ч-с и---шеес-- мину--. Е--- ч-- и-- ш----- м------ Е-е- ч-с и-а ш-е-е- м-н-т-. --------------------------- Еден час има шеесет минути. 0
Yedy-- --as-im--s--e--syet-m-no-ti. Y----- c--- i-- s--------- m------- Y-d-e- c-a- i-a s-y-y-s-e- m-n-o-i- ----------------------------------- Yedyen chas ima shyeyesyet minooti.
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. Ед-н --н -м- дв----- ---етир--ча-а. Е--- д-- и-- д------ и ч----- ч---- Е-е- д-н и-а д-а-с-т и ч-т-р- ч-с-. ----------------------------------- Еден ден има дваесет и четири часа. 0
Y-d-en--y-- ima----y-sy-- i --ye---- ----a. Y----- d--- i-- d-------- i c------- c----- Y-d-e- d-e- i-a d-a-e-y-t i c-y-t-r- c-a-a- ------------------------------------------- Yedyen dyen ima dvayesyet i chyetiri chasa.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...