Vestmik

et Kellaajad   »   mr वेळ

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

८ [आठ]

8 [āṭha]

वेळ

[vēḷa]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
Vabandage! माफ-क-ा! म-- क--- म-फ क-ा- -------- माफ करा! 0
m---a --rā! m---- k---- m-p-a k-r-! ----------- māpha karā!
Kui palju kell on, palun? क--ी व--ल-? क--- व----- क-त- व-ज-े- ----------- किती वाजले? 0
K--ī--ā-a-ē? K--- v------ K-t- v-j-l-? ------------ Kitī vājalē?
Suur tänu. खूप----यवा-. ख-- ध------- ख-प ध-्-व-द- ------------ खूप धन्यवाद. 0
Kh-pa -h-n'-a----. K---- d----------- K-ū-a d-a-'-a-ā-a- ------------------ Khūpa dhan'yavāda.
Kell on üks. ए- व-ज--. ए- व----- ए- व-ज-ा- --------- एक वाजला. 0
Ēk--v----ā. Ē-- v------ Ē-a v-j-l-. ----------- Ēka vājalā.
Kell on kaks. द-न-व-जल-. द-- व----- द-न व-ज-े- ---------- दोन वाजले. 0
D--a-v-ja-ē. D--- v------ D-n- v-j-l-. ------------ Dōna vājalē.
Kell on kolm. तीन-वा--े. त-- व----- त-न व-ज-े- ---------- तीन वाजले. 0
Tīn- v-ja--. T--- v------ T-n- v-j-l-. ------------ Tīna vājalē.
Kell on neli. चा--व--ल-. च-- व----- च-र व-ज-े- ---------- चार वाजले. 0
Cāra-vāj-lē. C--- v------ C-r- v-j-l-. ------------ Cāra vājalē.
Kell on viis. प-- वा---. प-- व----- प-च व-ज-े- ---------- पाच वाजले. 0
Pā---v-----. P--- v------ P-c- v-j-l-. ------------ Pāca vājalē.
Kell on kuus. सह--वा-ले. स-- व----- स-ा व-ज-े- ---------- सहा वाजले. 0
S-h---ā-al-. S--- v------ S-h- v-j-l-. ------------ Sahā vājalē.
Kell on seitse. स-त-व-ज-े. स-- व----- स-त व-ज-े- ---------- सात वाजले. 0
S-ta -ā-alē. S--- v------ S-t- v-j-l-. ------------ Sāta vājalē.
Kell on kaheksa. आठ-व-जल-. आ- व----- आ- व-ज-े- --------- आठ वाजले. 0
Āṭ-- v-j---. Ā--- v------ Ā-h- v-j-l-. ------------ Āṭha vājalē.
Kell on üheksa. न--व----. न- व----- न- व-ज-े- --------- नऊ वाजले. 0
Na'--v-j---. N--- v------ N-'- v-j-l-. ------------ Na'ū vājalē.
Kell on kümme. द-ा --ज-े. द-- व----- द-ा व-ज-े- ---------- दहा वाजले. 0
D--ā ---al-. D--- v------ D-h- v-j-l-. ------------ Dahā vājalē.
Kell on üksteist. अकरा-वाजल-. अ--- व----- अ-र- व-ज-े- ----------- अकरा वाजले. 0
Akarā ---a--. A---- v------ A-a-ā v-j-l-. ------------- Akarā vājalē.
Kell on kaksteist. ब--ा------. ब--- व----- ब-र- व-ज-े- ----------- बारा वाजले. 0
Bārā -ājalē. B--- v------ B-r- v-j-l-. ------------ Bārā vājalē.
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. ए-- ---िट-त -ा-----ंद अ---त. ए-- म------ स-- स---- अ----- ए-ा म-न-ट-त स-ठ स-क-द अ-त-त- ---------------------------- एका मिनिटात साठ सेकंद असतात. 0
Ēk--m-ni-āt- -āṭha--ē-a--a -s---t-. Ē-- m------- s---- s------ a------- Ē-ā m-n-ṭ-t- s-ṭ-a s-k-n-a a-a-ā-a- ----------------------------------- Ēkā miniṭāta sāṭha sēkanda asatāta.
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. एका------ -ाठ म-निटे-अ--ा-. ए-- त---- स-- म----- अ----- ए-ा त-स-त स-ठ म-न-ट- अ-त-त- --------------------------- एका तासात साठ मिनिटे असतात. 0
Ēk---ās-ta s-ṭha-mi--ṭ- a---ā-a. Ē-- t----- s---- m----- a------- Ē-ā t-s-t- s-ṭ-a m-n-ṭ- a-a-ā-a- -------------------------------- Ēkā tāsāta sāṭha miniṭē asatāta.
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. एक- दिव--त--ो--स --- अ-त--. ए-- द----- च---- त-- अ----- ए-ा द-व-ा- च-व-स त-स अ-त-त- --------------------------- एका दिवसात चोवीस तास असतात. 0
Ēkā-d--a---a------a-------s----a. Ē-- d------- c----- t--- a------- Ē-ā d-v-s-t- c-v-s- t-s- a-a-ā-a- --------------------------------- Ēkā divasāta cōvīsa tāsa asatāta.

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...