Vestmik

et Eile – täna – homme   »   de Gestern – heute – morgen

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [zehn]

Gestern – heute – morgen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Ge-t--n--ar S--s-ag. G------ w-- S------- G-s-e-n w-r S-m-t-g- -------------------- Gestern war Samstag. 0
Eile olin ma kinos. G-ste-n-war-i-- ----i-o. G------ w-- i-- i- K---- G-s-e-n w-r i-h i- K-n-. ------------------------ Gestern war ich im Kino. 0
Film oli huvitav. D-- Fi------ -n--re-sa--. D-- F--- w-- i----------- D-r F-l- w-r i-t-r-s-a-t- ------------------------- Der Film war interessant. 0
Täna on pühapäev. H-u-- i-- So---ag. H---- i-- S------- H-u-e i-t S-n-t-g- ------------------ Heute ist Sonntag. 0
Täna ma ei tööta. He--e ar-------ch ---h-. H---- a------ i-- n----- H-u-e a-b-i-e i-h n-c-t- ------------------------ Heute arbeite ich nicht. 0
Ma jään koju. Ic- ---i-e -u-Haus-. I-- b----- z- H----- I-h b-e-b- z- H-u-e- -------------------- Ich bleibe zu Hause. 0
Homme on esmaspäev. Morg---i-t-M--ta-. M----- i-- M------ M-r-e- i-t M-n-a-. ------------------ Morgen ist Montag. 0
Homme teen jälle tööd. M-rg-n ar-ei-- i-- w----r. M----- a------ i-- w------ M-r-e- a-b-i-e i-h w-e-e-. -------------------------- Morgen arbeite ich wieder. 0
Ma töötan büroos. Ic--arb-it--im B-ro. I-- a------ i- B---- I-h a-b-i-e i- B-r-. -------------------- Ich arbeite im Büro. 0
Kes see on? W-r --t---s? W-- i-- d--- W-r i-t d-s- ------------ Wer ist das? 0
See on Peter. Das ist-Pet-r. D-- i-- P----- D-s i-t P-t-r- -------------- Das ist Peter. 0
Peter on õpilane. Peter -st--tude--. P---- i-- S------- P-t-r i-t S-u-e-t- ------------------ Peter ist Student. 0
Kes see on? Wer -st -as? W-- i-- d--- W-r i-t d-s- ------------ Wer ist das? 0
See on Martha. D-s--s---a--ha. D-- i-- M------ D-s i-t M-r-h-. --------------- Das ist Martha. 0
Martha on sekretär. M-r-ha i-- -e--e-är--. M----- i-- S---------- M-r-h- i-t S-k-e-ä-i-. ---------------------- Martha ist Sekretärin. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pe----u-d Ma---a--in- -reund-. P---- u-- M----- s--- F------- P-t-r u-d M-r-h- s-n- F-e-n-e- ------------------------------ Peter und Martha sind Freunde. 0
Peter on Martha poiss-sõber. P---r --- -e----e-----o--M-rtha. P---- i-- d-- F----- v-- M------ P-t-r i-t d-r F-e-n- v-n M-r-h-. -------------------------------- Peter ist der Freund von Martha. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M--t---i-t---- -r--ndi- v-n ---e-. M----- i-- d-- F------- v-- P----- M-r-h- i-t d-e F-e-n-i- v-n P-t-r- ---------------------------------- Martha ist die Freundin von Peter. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!