Vestmik

et Eile – täna – homme   »   el Χθες – σήμερα – αύριο

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [δέκα]

10 [déka]

Χθες – σήμερα – αύριο

[Chthes – sḗmera – aúrio]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Χ-ες----ν--ά-βα--. Χ--- ή--- Σ------- Χ-ε- ή-α- Σ-β-α-ο- ------------------ Χθες ήταν Σάββατο. 0
C--he--ḗ--- --b-ato. C----- ḗ--- S------- C-t-e- ḗ-a- S-b-a-o- -------------------- Chthes ḗtan Sábbato.
Eile olin ma kinos. Χ-ε----γ--σι----. Χ--- π--- σ------ Χ-ε- π-γ- σ-ν-μ-. ----------------- Χθες πήγα σινεμά. 0
C-th-s-pḗga-s----á. C----- p--- s------ C-t-e- p-g- s-n-m-. ------------------- Chthes pḗga sinemá.
Film oli huvitav. Η----νία--τ-ν-ε----φ-ρο-σα. Η τ----- ή--- ε------------ Η τ-ι-ί- ή-α- ε-δ-α-έ-ο-σ-. --------------------------- Η ταινία ήταν ενδιαφέρουσα. 0
Ē-t-i--a-ḗta- e---aphé--u--. Ē t----- ḗ--- e------------- Ē t-i-í- ḗ-a- e-d-a-h-r-u-a- ---------------------------- Ē tainía ḗtan endiaphérousa.
Täna on pühapäev. Σ---ρ--ε-να- -υ-ια-ή. Σ----- ε---- Κ------- Σ-μ-ρ- ε-ν-ι Κ-ρ-α-ή- --------------------- Σήμερα είναι Κυριακή. 0
Sḗ-e-a eí--i -y--ak-. S----- e---- K------- S-m-r- e-n-i K-r-a-ḗ- --------------------- Sḗmera eínai Kyriakḗ.
Täna ma ei tööta. Σή---α--ε---ο---ύω. Σ----- δ-- δ------- Σ-μ-ρ- δ-ν δ-υ-ε-ω- ------------------- Σήμερα δεν δουλεύω. 0
S-m--- -en --ul---. S----- d-- d------- S-m-r- d-n d-u-e-ō- ------------------- Sḗmera den douleúō.
Ma jään koju. Θ--με--- στο ---τ-. Θ- μ---- σ-- σ----- Θ- μ-ί-ω σ-ο σ-ί-ι- ------------------- Θα μείνω στο σπίτι. 0
Tha-meí-ō -t- -p-ti. T-- m---- s-- s----- T-a m-í-ō s-o s-í-i- -------------------- Tha meínō sto spíti.
Homme on esmaspäev. Α-ρ-- -ί-α--Δ---έρ-. Α---- ε---- Δ------- Α-ρ-ο ε-ν-ι Δ-υ-έ-α- -------------------- Αύριο είναι Δευτέρα. 0
Aúr----í--i ----é-a. A---- e---- D------- A-r-o e-n-i D-u-é-a- -------------------- Aúrio eínai Deutéra.
Homme teen jälle tööd. Α-ρ----ου-ε-- -άλι. Α---- δ------ π---- Α-ρ-ο δ-υ-ε-ω π-λ-. ------------------- Αύριο δουλεύω πάλι. 0
A-r-o d-u--úō p---. A---- d------ p---- A-r-o d-u-e-ō p-l-. ------------------- Aúrio douleúō páli.
Ma töötan büroos. Δο-λεύω στο -ρ-φ--ο. Δ------ σ-- γ------- Δ-υ-ε-ω σ-ο γ-α-ε-ο- -------------------- Δουλεύω στο γραφείο. 0
Doul--ō---- gr------. D------ s-- g-------- D-u-e-ō s-o g-a-h-í-. --------------------- Douleúō sto grapheío.
Kes see on? Ποιος-ε-ν-ι αυτ-ς; Π---- ε---- α----- Π-ι-ς ε-ν-ι α-τ-ς- ------------------ Ποιος είναι αυτός; 0
P-ios eín-i--u-ó-? P---- e---- a----- P-i-s e-n-i a-t-s- ------------------ Poios eínai autós?
See on Peter. Α--ό- -ίν-ι - Π-τ--. Α---- ε---- ο Π----- Α-τ-ς ε-ν-ι ο Π-τ-ρ- -------------------- Αυτός είναι ο Πέτερ. 0
A--ó--eí----o -é--r. A---- e---- o P----- A-t-s e-n-i o P-t-r- -------------------- Autós eínai o Péter.
Peter on õpilane. Ο Πέτ----ί--ι φοιτ-τής. Ο Π---- ε---- φ-------- Ο Π-τ-ρ ε-ν-ι φ-ι-η-ή-. ----------------------- Ο Πέτερ είναι φοιτητής. 0
O --t-- eínai--h-it----. O P---- e---- p--------- O P-t-r e-n-i p-o-t-t-s- ------------------------ O Péter eínai phoitētḗs.
Kes see on? Π-ι------- αυτ-; Π--- ε---- α---- Π-ι- ε-ν-ι α-τ-; ---------------- Ποια είναι αυτή; 0
Po-a-eí--------? P--- e---- a---- P-i- e-n-i a-t-? ---------------- Poia eínai autḗ?
See on Martha. Α------ν-ι η Μάρτ-. Α--- ε---- η Μ----- Α-τ- ε-ν-ι η Μ-ρ-α- ------------------- Αυτή είναι η Μάρτα. 0
A-t- e-n---ē---rta. A--- e---- ē M----- A-t- e-n-i ē M-r-a- ------------------- Autḗ eínai ē Márta.
Martha on sekretär. Η Μάρ----ί--ι-γ-αμμα-έας. Η Μ---- ε---- γ---------- Η Μ-ρ-α ε-ν-ι γ-α-μ-τ-α-. ------------------------- Η Μάρτα είναι γραμματέας. 0
Ē -ár-a ----i ---mm-t---. Ē M---- e---- g---------- Ē M-r-a e-n-i g-a-m-t-a-. ------------------------- Ē Márta eínai grammatéas.
Peter ja Martha on sõbrad. Ο -έ-ε- --- η--άρ-- ---αι φ-λ-ι. Ο Π---- κ-- η Μ---- ε---- φ----- Ο Π-τ-ρ κ-ι η Μ-ρ-α ε-ν-ι φ-λ-ι- -------------------------------- Ο Πέτερ και η Μάρτα είναι φίλοι. 0
O Péte---a--ē--ár-a---n-i--h--oi. O P---- k-- ē M---- e---- p------ O P-t-r k-i ē M-r-a e-n-i p-í-o-. --------------------------------- O Péter kai ē Márta eínai phíloi.
Peter on Martha poiss-sõber. Ο-Πέ-ε--είνα--- φ-λο----ς-Μ-ρ-α. Ο Π---- ε---- ο φ---- τ-- Μ----- Ο Π-τ-ρ ε-ν-ι ο φ-λ-ς τ-ς Μ-ρ-α- -------------------------------- Ο Πέτερ είναι ο φίλος της Μάρτα. 0
O-Pét------ai ---hí-os -ē- --rta. O P---- e---- o p----- t-- M----- O P-t-r e-n-i o p-í-o- t-s M-r-a- --------------------------------- O Péter eínai o phílos tēs Márta.
Martha on Peteri tüdruksõber. Η--άρτα---ναι η ---- -ου -έ--ρ. Η Μ---- ε---- η φ--- τ-- Π----- Η Μ-ρ-α ε-ν-ι η φ-λ- τ-υ Π-τ-ρ- ------------------------------- Η Μάρτα είναι η φίλη του Πέτερ. 0
Ē-Már-a-eí-ai-ē-----ē-t-u-Pé---. Ē M---- e---- ē p---- t-- P----- Ē M-r-a e-n-i ē p-í-ē t-u P-t-r- -------------------------------- Ē Márta eínai ē phílē tou Péter.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!