Vestmik

et Eile – täna – homme   »   fr Hier – aujourd’hui – demain

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [dix]

Hier – aujourd’hui – demain

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. H-e-----é--i- s-m-d-. H---- c------ s------ H-e-, c-é-a-t s-m-d-. --------------------- Hier, c’était samedi. 0
Eile olin ma kinos. Hi--, j- s--- ---é -- c-ném-. H---- j- s--- a--- a- c------ H-e-, j- s-i- a-l- a- c-n-m-. ----------------------------- Hier, je suis allé au cinéma. 0
Film oli huvitav. Le-film---ai- inté--ssan-. L- f--- é---- i----------- L- f-l- é-a-t i-t-r-s-a-t- -------------------------- Le film était intéressant. 0
Täna on pühapäev. A-jour-’h--- ----- --m-n--e. A----------- c---- d-------- A-j-u-d-h-i- c-e-t d-m-n-h-. ---------------------------- Aujourd’hui, c’est dimanche. 0
Täna ma ei tööta. A-jou----u----- -- ---v---le-p--. A----------- j- n- t-------- p--- A-j-u-d-h-i- j- n- t-a-a-l-e p-s- --------------------------------- Aujourd’hui, je ne travaille pas. 0
Ma jään koju. Je --s---à la----s--. J- r---- à l- m------ J- r-s-e à l- m-i-o-. --------------------- Je reste à la maison. 0
Homme on esmaspäev. De-a--,-c--s--lun-i. D------ c---- l----- D-m-i-, c-e-t l-n-i- -------------------- Demain, c’est lundi. 0
Homme teen jälle tööd. De----,-j--r--o-----e à--r-vai-l-r. D------ j- r--------- à t---------- D-m-i-, j- r-c-m-e-c- à t-a-a-l-e-. ----------------------------------- Demain, je recommence à travailler. 0
Ma töötan büroos. J- t---ail-- a------a-. J- t-------- a- b------ J- t-a-a-l-e a- b-r-a-. ----------------------- Je travaille au bureau. 0
Kes see on? Qu- est-c- ? Q-- e----- ? Q-i e-t-c- ? ------------ Qui est-ce ? 0
See on Peter. C’-st----rr-. C---- P------ C-e-t P-e-r-. ------------- C’est Pierre. 0
Peter on õpilane. Pierr- est----di-n-. P----- e-- é-------- P-e-r- e-t é-u-i-n-. -------------------- Pierre est étudiant. 0
Kes see on? Q-i-es---e ? Q-- e----- ? Q-i e-t-c- ? ------------ Qui est-ce ? 0
See on Martha. C--s- --rt-e. C---- M------ C-e-t M-r-h-. ------------- C’est Marthe. 0
Martha on sekretär. Marthe est ----é---re. M----- e-- s---------- M-r-h- e-t s-c-é-a-r-. ---------------------- Marthe est secrétaire. 0
Peter ja Martha on sõbrad. Pie--e e- --r--e--ont--mis. P----- e- M----- s--- a---- P-e-r- e- M-r-h- s-n- a-i-. --------------------------- Pierre et Marthe sont amis. 0
Peter on Martha poiss-sõber. Pie-r---st-l-am- -e--a-t-e. P----- e-- l---- d- M------ P-e-r- e-t l-a-i d- M-r-h-. --------------------------- Pierre est l’ami de Marthe. 0
Martha on Peteri tüdruksõber. M--the-es- --a--- de ------. M----- e-- l----- d- P------ M-r-h- e-t l-a-i- d- P-e-r-. ---------------------------- Marthe est l’amie de Pierre. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!