Vestmik

et Eile – täna – homme   »   mk Вчера – денес – утре

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [десет]

10 [dyesyet]

Вчера – денес – утре

[Vchyera – dyenyes – ootrye]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. В---- б-ш- ----т-. В---- б--- с------ В-е-а б-ш- с-б-т-. ------------------ Вчера беше сабота. 0
V---era ---s--- s-b-ta. V------ b------ s------ V-h-e-a b-e-h-e s-b-t-. ----------------------- Vchyera byeshye sabota.
Eile olin ma kinos. Вче-- -ев-во----о. В---- б-- в- к---- В-е-а б-в в- к-н-. ------------------ Вчера бев во кино. 0
Vch--r- b--v v- -i-o. V------ b--- v- k---- V-h-e-a b-e- v- k-n-. --------------------- Vchyera byev vo kino.
Film oli huvitav. Ф-лмо--б-ше--нтере-е-. Ф----- б--- и--------- Ф-л-о- б-ш- и-т-р-с-н- ---------------------- Филмот беше интересен. 0
F--mot -y-sh---in--e-y--yen. F----- b------ i------------ F-l-o- b-e-h-e i-t-e-y-s-e-. ---------------------------- Filmot byeshye intyeryesyen.
Täna on pühapäev. Де-е--- н-д---. Д---- е н------ Д-н-с е н-д-л-. --------------- Денес е недела. 0
Dyen-----e---e-y---. D------ y- n-------- D-e-y-s y- n-e-y-l-. -------------------- Dyenyes ye nyedyela.
Täna ma ei tööta. Д-н-с -е-р--отам. Д---- н- р------- Д-н-с н- р-б-т-м- ----------------- Денес не работам. 0
D--n-es---- --b-ta-. D------ n-- r------- D-e-y-s n-e r-b-t-m- -------------------- Dyenyes nye rabotam.
Ma jään koju. Ј-с о-тан-----дом-. Ј-- о-------- д---- Ј-с о-т-н-в-м д-м-. ------------------- Јас останувам дома. 0
Ј-s-o-t-n-o-am-----. Ј-- o--------- d---- Ј-s o-t-n-o-a- d-m-. -------------------- Јas ostanoovam doma.
Homme on esmaspäev. У--е е---н-д-лни-. У--- е п---------- У-р- е п-н-д-л-и-. ------------------ Утре е понеделник. 0
Ootry- y- ------yelni-. O----- y- p------------ O-t-y- y- p-n-e-y-l-i-. ----------------------- Ootrye ye ponyedyelnik.
Homme teen jälle tööd. Ја- -тр--п---о-но раб-та-. Ј-- у--- п------- р------- Ј-с у-р- п-в-о-н- р-б-т-м- -------------------------- Јас утре повторно работам. 0
Јas--o-r-- po-to-n- ra-o---. Ј-- o----- p------- r------- Ј-s o-t-y- p-v-o-n- r-b-t-m- ---------------------------- Јas ootrye povtorno rabotam.
Ma töötan büroos. Ј-с--а--там в- к----ла----. Ј-- р------ в- к----------- Ј-с р-б-т-м в- к-н-е-а-и-а- --------------------------- Јас работам во канцеларија. 0
Ј-s r----a- -o kant-yel--iј-. Ј-- r------ v- k------------- Ј-s r-b-t-m v- k-n-z-e-a-i-a- ----------------------------- Јas rabotam vo kantzyelariјa.
Kes see on? К-ј---о--? К-- е о--- К-ј е о-а- ---------- Кој е ова? 0
K-ј-ye-ova? K-- y- o--- K-ј y- o-a- ----------- Koј ye ova?
See on Peter. Ов- - ----р. О-- е П----- О-а е П-т-р- ------------ Ова е Петар. 0
Ov- -e Pye-ar. O-- y- P------ O-a y- P-e-a-. -------------- Ova ye Pyetar.
Peter on õpilane. Пе-а--е -т-д-нт. П---- е с------- П-т-р е с-у-е-т- ---------------- Петар е студент. 0
Pyet-r--e sto--ye--. P----- y- s--------- P-e-a- y- s-o-d-e-t- -------------------- Pyetar ye stoodyent.
Kes see on? Кој --ов-? К-- е о--- К-ј е о-а- ---------- Кој е ова? 0
K-ј y--o--? K-- y- o--- K-ј y- o-a- ----------- Koј ye ova?
See on Martha. О-а - --р--. О-- е М----- О-а е М-р-а- ------------ Ова е Марта. 0
O----e---rt-. O-- y- M----- O-a y- M-r-a- ------------- Ova ye Marta.
Martha on sekretär. М---а е -екре-арка. М---- е с---------- М-р-а е с-к-е-а-к-. ------------------- Марта е секретарка. 0
Marta -e s-ek--e---k-. M---- y- s------------ M-r-a y- s-e-r-e-a-k-. ---------------------- Marta ye syekryetarka.
Peter ja Martha on sõbrad. Пета- и--арт- -е -р-ј-т--и. П---- и М---- с- п--------- П-т-р и М-р-а с- п-и-а-е-и- --------------------------- Петар и Марта се пријатели. 0
P---a- --M---a---e -r--aty-li. P----- i M---- s-- p---------- P-e-a- i M-r-a s-e p-i-a-y-l-. ------------------------------ Pyetar i Marta sye priјatyeli.
Peter on Martha poiss-sõber. Пе-а------ијате-----а-Ма--а. П---- е п--------- н- М----- П-т-р е п-и-а-е-о- н- М-р-а- ---------------------------- Петар е пријателот на Марта. 0
Pyetar ye -r---t----t -a --r--. P----- y- p---------- n- M----- P-e-a- y- p-i-a-y-l-t n- M-r-a- ------------------------------- Pyetar ye priјatyelot na Marta.
Martha on Peteri tüdruksõber. М-рт--- -р--ат----т- н- --т--. М---- е п----------- н- П----- М-р-а е п-и-а-е-к-т- н- П-т-р- ------------------------------ Марта е пријателката на Петар. 0
Marta ye p---a---lkat--n- ---tar. M---- y- p------------ n- P------ M-r-a y- p-i-a-y-l-a-a n- P-e-a-. --------------------------------- Marta ye priјatyelkata na Pyetar.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!