Vestmik

et Joogid   »   de Getränke

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [zwölf]

Getränke

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma joon teed. Ich tr-nke-Tee. I-- t----- T--- I-h t-i-k- T-e- --------------- Ich trinke Tee. 0
Ma joon kohvi. I-h--ri--e-K-f---. I-- t----- K------ I-h t-i-k- K-f-e-. ------------------ Ich trinke Kaffee. 0
Ma joon mineraalvett. I-h----nk----n-r--wa--er. I-- t----- M------------- I-h t-i-k- M-n-r-l-a-s-r- ------------------------- Ich trinke Mineralwasser. 0
Jood sa teed sidruniga? T--n--t-d---e- -it-Z-t--ne? T------ d- T-- m-- Z------- T-i-k-t d- T-e m-t Z-t-o-e- --------------------------- Trinkst du Tee mit Zitrone? 0
Jood sa kohvi suhkruga? T-------du ---f-----t Zu---r? T------ d- K----- m-- Z------ T-i-k-t d- K-f-e- m-t Z-c-e-? ----------------------------- Trinkst du Kaffee mit Zucker? 0
Jood sa vett jääga? Tr-nkst-du-Wa-ser m-- -is? T------ d- W----- m-- E--- T-i-k-t d- W-s-e- m-t E-s- -------------------------- Trinkst du Wasser mit Eis? 0
Siin on pidu. Hi-- ist eine-----y. H--- i-- e--- P----- H-e- i-t e-n- P-r-y- -------------------- Hier ist eine Party. 0
Inimesed joovad šampust. D-- Le-t- t--n--- -ekt. D-- L---- t------ S---- D-e L-u-e t-i-k-n S-k-. ----------------------- Die Leute trinken Sekt. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. D---Leu-e --i-k----ei- -n- ----. D-- L---- t------ W--- u-- B---- D-e L-u-e t-i-k-n W-i- u-d B-e-. -------------------------------- Die Leute trinken Wein und Bier. 0
Jood sa alkoholi? Tr--ks--du Alk-ho-? T------ d- A------- T-i-k-t d- A-k-h-l- ------------------- Trinkst du Alkohol? 0
Jood sa viskit? T-i--s--d-----sky? T------ d- W------ T-i-k-t d- W-i-k-? ------------------ Trinkst du Whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? T--nk-- du ---a-mit R--? T------ d- C--- m-- R--- T-i-k-t d- C-l- m-t R-m- ------------------------ Trinkst du Cola mit Rum? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ich -a--keine--Sek-. I-- m-- k----- S---- I-h m-g k-i-e- S-k-. -------------------- Ich mag keinen Sekt. 0
Mulle ei meeldi vein. Ic---ag --in-- -ein. I-- m-- k----- W---- I-h m-g k-i-e- W-i-. -------------------- Ich mag keinen Wein. 0
Mulle ei meeldi õlu. I-h-mag--ein B---. I-- m-- k--- B---- I-h m-g k-i- B-e-. ------------------ Ich mag kein Bier. 0
Beebile meeldib piim. D----a-- m-- M-lch. D-- B--- m-- M----- D-s B-b- m-g M-l-h- ------------------- Das Baby mag Milch. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. D---K------- -ak-- -nd -pf-ls---. D-- K--- m-- K---- u-- A--------- D-s K-n- m-g K-k-o u-d A-f-l-a-t- --------------------------------- Das Kind mag Kakao und Apfelsaft. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Di- F-a- --g -ran-e--a-----d-Gra--frui-----. D-- F--- m-- O---------- u-- G-------------- D-e F-a- m-g O-a-g-n-a-t u-d G-a-e-r-i-s-f-. -------------------------------------------- Die Frau mag Orangensaft und Grapefruitsaft. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!