Vestmik

et Värvid   »   bs Boje

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [četrnaest]

Boje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bosna Mängi Rohkem
Lumi on valge. S-ij-g je--i--l. S----- j- b----- S-i-e- j- b-j-l- ---------------- Snijeg je bijel. 0
Päike on kollane. Su--e-----u-o. S---- j- ž---- S-n-e j- ž-t-. -------------- Sunce je žuto. 0
Apelsin on oranž. N------a-j--narand-as--. N------- j- n----------- N-r-n-ž- j- n-r-n-ž-s-a- ------------------------ Narandža je narandžasta. 0
Kirss on punane. Treš--a--e--rvena. T------ j- c------ T-e-n-a j- c-v-n-. ------------------ Trešnja je crvena. 0
Taevas on sinine. N----j-------. N--- j- p----- N-b- j- p-a-o- -------------- Nebo je plavo. 0
Rohi on roheline. Tr-va -- -el-na. T---- j- z------ T-a-a j- z-l-n-. ---------------- Trava je zelena. 0
Muld on pruun. Z--lja -e -m-đa. Z----- j- s----- Z-m-j- j- s-e-a- ---------------- Zemlja je smeđa. 0
Pilv on hall. O-l-k j- -iv. O---- j- s--- O-l-k j- s-v- ------------- Oblak je siv. 0
Rehvid on mustad. Gume-su----e. G--- s- c---- G-m- s- c-n-. ------------- Gume su crne. 0
Mis värvi on lumi? Valge. Koj--b--e -e sn-jeg? --jel-. K--- b--- j- s------ B------ K-j- b-j- j- s-i-e-? B-j-l-. ---------------------------- Koje boje je snijeg? Bijele. 0
Mis värvi on päike? Kollane. Koj- ---e je --nce-----e. K--- b--- j- s----- Ž---- K-j- b-j- j- s-n-e- Ž-t-. ------------------------- Koje boje je sunce? Žute. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. K-j- -o-e-j----r-nd----Nar----a-te. K--- b--- j- n-------- N----------- K-j- b-j- j- n-r-n-ž-? N-r-n-ž-s-e- ----------------------------------- Koje boje je narandža? Narandžaste. 0
Mis värvi on kirss? Punane. Koj- --j--je tr-šnja- Cr-e--. K--- b--- j- t------- C------ K-j- b-j- j- t-e-n-a- C-v-n-. ----------------------------- Koje boje je trešnja? Crvene. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. K--e--o-e j- ne--? P----. K--- b--- j- n---- P----- K-j- b-j- j- n-b-? P-a-e- ------------------------- Koje boje je nebo? Plave. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. Ko-e boj- -- t---a? -elen-. K--- b--- j- t----- Z------ K-j- b-j- j- t-a-a- Z-l-n-. --------------------------- Koje boje je trava? Zelene. 0
Mis värvi on muld? Pruun. K--- b--e -e-z----a?---eđe. K--- b--- j- z------ S----- K-j- b-j- j- z-m-j-? S-e-e- --------------------------- Koje boje je zemlja? Smeđe. 0
Mis värvi on pilv? Hall. Ko-- -----je---lak? Si--. K--- b--- j- o----- S---- K-j- b-j- j- o-l-k- S-v-. ------------------------- Koje boje je oblak? Sive. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. K--- -----su-gum----r-e. K--- b--- s- g---- C---- K-j- b-j- s- g-m-? C-n-. ------------------------ Koje boje su gume? Crne. 0

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!