Vestmik

et Värvid   »   eo Koloroj

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [dek kvar]

Koloroj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Lumi on valge. L--n-----s--s b-a--a. L- n--- e---- b------ L- n-ĝ- e-t-s b-a-k-. --------------------- La neĝo estas blanka. 0
Päike on kollane. L- ---o--stas-flava. L- s--- e---- f----- L- s-n- e-t-s f-a-a- -------------------- La suno estas flava. 0
Apelsin on oranž. L----------s----or--ĝk---r-. L- o----- e---- o----------- L- o-a-ĝ- e-t-s o-a-ĝ-o-o-a- ---------------------------- La oranĝo estas oranĝkolora. 0
Kirss on punane. La ĉ-r----e-ta--r-ĝa. L- ĉ----- e---- r---- L- ĉ-r-z- e-t-s r-ĝ-. --------------------- La ĉerizo estas ruĝa. 0
Taevas on sinine. La-ĉie-o esta--b-u-. L- ĉ---- e---- b---- L- ĉ-e-o e-t-s b-u-. -------------------- La ĉielo estas blua. 0
Rohi on roheline. L- --rb- e--as-v-rd-. L- h---- e---- v----- L- h-r-o e-t-s v-r-a- --------------------- La herbo estas verda. 0
Muld on pruun. La--er------- ----a. L- t--- e---- b----- L- t-r- e-t-s b-u-a- -------------------- La tero estas bruna. 0
Pilv on hall. La nu-o---t-- gr-za. L- n--- e---- g----- L- n-b- e-t-s g-i-a- -------------------- La nubo estas griza. 0
Rehvid on mustad. La -n--oj e---s n---aj. L- p----- e---- n------ L- p-e-o- e-t-s n-g-a-. ----------------------- La pneŭoj estas nigraj. 0
Mis värvi on lumi? Valge. Kiukolor- -s-a- -a n--o---l--ka. K-------- e---- l- n---- B------ K-u-o-o-a e-t-s l- n-ĝ-? B-a-k-. -------------------------------- Kiukolora estas la neĝo? Blanka. 0
Mis värvi on päike? Kollane. K-u---ora--s-as-la s-n----l--a. K-------- e---- l- s---- F----- K-u-o-o-a e-t-s l- s-n-? F-a-a- ------------------------------- Kiukolora estas la suno? Flava. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. Ki-k--o-- -stas -- or-nĝo----an---lo--. K-------- e---- l- o------ O----------- K-u-o-o-a e-t-s l- o-a-ĝ-? O-a-ĝ-o-o-a- --------------------------------------- Kiukolora estas la oranĝo? Oranĝkolora. 0
Mis värvi on kirss? Punane. Ki-k-l--- e-tas------rizo---u-a. K-------- e---- l- ĉ------ R---- K-u-o-o-a e-t-s l- ĉ-r-z-? R-ĝ-. -------------------------------- Kiukolora estas la ĉerizo? Ruĝa. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. K---olor- -st---l- ĉi-l-?-B--a. K-------- e---- l- ĉ----- B---- K-u-o-o-a e-t-s l- ĉ-e-o- B-u-. ------------------------------- Kiukolora estas la ĉielo? Blua. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. Kiu-o-ora-est-s -a--er-o--Verd-. K-------- e---- l- h----- V----- K-u-o-o-a e-t-s l- h-r-o- V-r-a- -------------------------------- Kiukolora estas la herbo? Verda. 0
Mis värvi on muld? Pruun. K---o-o-a --t-s la -e--?--r--a. K-------- e---- l- t---- B----- K-u-o-o-a e-t-s l- t-r-? B-u-a- ------------------------------- Kiukolora estas la tero? Bruna. 0
Mis värvi on pilv? Hall. K---ol-r- -s-----a --b-?-Gr-z-. K-------- e---- l- n---- G----- K-u-o-o-a e-t-s l- n-b-? G-i-a- ------------------------------- Kiukolora estas la nubo? Griza. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. Ki-ko--raj-e--as-la p--ŭo-? --graj. K--------- e---- l- p------ N------ K-u-o-o-a- e-t-s l- p-e-o-? N-g-a-. ----------------------------------- Kiukoloraj estas la pneŭoj? Nigraj. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!