Vestmik

et Värvid   »   lv Krāsas

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [četrpadsmit]

Krāsas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Lumi on valge. S-ie-- -r ba-t-. S----- i- b----- S-i-g- i- b-l-s- ---------------- Sniegs ir balts. 0
Päike on kollane. Saule-ir--z-l--n-. S---- i- d-------- S-u-e i- d-e-t-n-. ------------------ Saule ir dzeltena. 0
Apelsin on oranž. Ap-l-īns i---r-n--. A------- i- o------ A-e-s-n- i- o-a-ž-. ------------------- Apelsīns ir oranžs. 0
Kirss on punane. Ķ-rsis i- sa-k-ns. Ķ----- i- s------- Ķ-r-i- i- s-r-a-s- ------------------ Ķirsis ir sarkans. 0
Taevas on sinine. D---s----r -il--. D------ i- z----- D-b-s-s i- z-l-s- ----------------- Debesis ir zilas. 0
Rohi on roheline. Zāle i- z--a. Z--- i- z---- Z-l- i- z-ļ-. ------------- Zāle ir zaļa. 0
Muld on pruun. Zem-------ū-a. Z--- i- b----- Z-m- i- b-ū-a- -------------- Zeme ir brūna. 0
Pilv on hall. M------ ir pelēk-. M------ i- p------ M-k-n-s i- p-l-k-. ------------------ Mākonis ir pelēks. 0
Rehvid on mustad. Riep---i- -e--a-. R----- i- m------ R-e-a- i- m-l-a-. ----------------- Riepas ir melnas. 0
Mis värvi on lumi? Valge. K-d- --ā-ā -- -n--g-? B-l-ā. K--- k---- i- s------ B----- K-d- k-ā-ā i- s-i-g-? B-l-ā- ---------------------------- Kādā krāsā ir sniegs? Baltā. 0
Mis värvi on päike? Kollane. K-d------- i- sa--e---------ā. K--- k---- i- s----- D-------- K-d- k-ā-ā i- s-u-e- D-e-t-n-. ------------------------------ Kādā krāsā ir saule? Dzeltenā. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. Kādā-k-ās--ir-a--ls--s- Ora-žā. K--- k---- i- a-------- O------ K-d- k-ā-ā i- a-e-s-n-? O-a-ž-. ------------------------------- Kādā krāsā ir apelsīns? Oranžā. 0
Mis värvi on kirss? Punane. Kādā-kr-sā-ir-ķir-------r-anā. K--- k---- i- ķ------ S------- K-d- k-ā-ā i- ķ-r-i-? S-r-a-ā- ------------------------------ Kādā krāsā ir ķirsis? Sarkanā. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. K--- k-ā-- ---d---s-s? Z---. K--- k---- i- d------- Z---- K-d- k-ā-ā i- d-b-s-s- Z-l-. ---------------------------- Kādā krāsā ir debesis? Zilā. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. Kā-ā -rās--ir ----? --ļā. K--- k---- i- z---- Z---- K-d- k-ā-ā i- z-l-? Z-ļ-. ------------------------- Kādā krāsā ir zāle? Zaļā. 0
Mis värvi on muld? Pruun. Kādā --ā---i--zem-?--r---. K--- k---- i- z---- B----- K-d- k-ā-ā i- z-m-? B-ū-ā- -------------------------- Kādā krāsā ir zeme? Brūnā. 0
Mis värvi on pilv? Hall. K----k-ās---- -āk-nis- ------. K--- k---- i- m------- P------ K-d- k-ā-ā i- m-k-n-s- P-l-k-. ------------------------------ Kādā krāsā ir mākonis? Pelēks. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. K-dā ---sā--r --ep-s? Melnā. K--- k---- i- r------ M----- K-d- k-ā-ā i- r-e-a-? M-l-ā- ---------------------------- Kādā krāsā ir riepas? Melnā. 0

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!