Vestmik

et Värvid   »   sv Färger

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [fjorton]

Färger

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Lumi on valge. S--n-ä- --t. S--- ä- v--- S-ö- ä- v-t- ------------ Snön är vit. 0
Päike on kollane. S------- ---. S---- ä- g--- S-l-n ä- g-l- ------------- Solen är gul. 0
Apelsin on oranž. Ap---i--- ä--o-ang-. A-------- ä- o------ A-e-s-n-n ä- o-a-g-. -------------------- Apelsinen är orange. 0
Kirss on punane. K--sbä-et -----tt. K-------- ä- r---- K-r-b-r-t ä- r-t-. ------------------ Körsbäret är rött. 0
Taevas on sinine. H-mle- ä--b--. H----- ä- b--- H-m-e- ä- b-å- -------------- Himlen är blå. 0
Rohi on roheline. G-äs-- är -rö-t. G----- ä- g----- G-ä-e- ä- g-ö-t- ---------------- Gräset är grönt. 0
Muld on pruun. Jord-n är-br--. J----- ä- b---- J-r-e- ä- b-u-. --------------- Jorden är brun. 0
Pilv on hall. Mo-n-t-är grå--. M----- ä- g----- M-l-e- ä- g-å-t- ---------------- Molnet är grått. 0
Rehvid on mustad. D--ken -r --a---. D----- ä- s------ D-c-e- ä- s-a-t-. ----------------- Däcken är svarta. 0
Mis värvi on lumi? Valge. Vi--en-f-r--ha- snö-?-V-t. V----- f--- h-- s---- V--- V-l-e- f-r- h-r s-ö-? V-t- -------------------------- Vilken färg har snön? Vit. 0
Mis värvi on päike? Kollane. Vil-en fä-- ha--s--en- Gul. V----- f--- h-- s----- G--- V-l-e- f-r- h-r s-l-n- G-l- --------------------------- Vilken färg har solen? Gul. 0
Mis värvi on apelsin? Oranž. Vilk-- --r- -ar -pe---nen? Ora-g-. V----- f--- h-- a--------- O------ V-l-e- f-r- h-r a-e-s-n-n- O-a-g-. ---------------------------------- Vilken färg har apelsinen? Orange. 0
Mis värvi on kirss? Punane. Vi---n f--g --- kö-s-är-t----tt. V----- f--- h-- k--------- R---- V-l-e- f-r- h-r k-r-b-r-t- R-t-. -------------------------------- Vilken färg har körsbäret? Rött. 0
Mis värvi on taevas? Sinine. Vi-k---f--g ha- him--n- B-å. V----- f--- h-- h------ B--- V-l-e- f-r- h-r h-m-e-? B-å- ---------------------------- Vilken färg har himlen? Blå. 0
Mis värvi on rohi? Roheline. V-l-en-fär--h---gr--et?-Gr-n-. V----- f--- h-- g------ G----- V-l-e- f-r- h-r g-ä-e-? G-ö-t- ------------------------------ Vilken färg har gräset? Grönt. 0
Mis värvi on muld? Pruun. V--ken-fä-g---r--o-de---Br--. V----- f--- h-- j------ B---- V-l-e- f-r- h-r j-r-e-? B-u-. ----------------------------- Vilken färg har jorden? Brun. 0
Mis värvi on pilv? Hall. V--k-n fä-- ha- -o-ne-?----. V----- f--- h-- m------ G--- V-l-e- f-r- h-r m-l-e-? G-å- ---------------------------- Vilken färg har molnet? Grå. 0
Mis värvi on rehvid? Mustad. V------fär----r-dä-ken?-Sva--a. V----- f--- h-- d------ S------ V-l-e- f-r- h-r d-c-e-? S-a-t-. ------------------------------- Vilken färg har däcken? Svarta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!