Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   fr Les saisons et le temps

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [seize]

Les saisons et le temps

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Need on aastaajad: V--c- -e--sa---ns: V---- l-- s------- V-i-i l-s s-i-o-s- ------------------ Voici les saisons: 0
Kevad, suvi, Le --in--m-s, l’ét-, L- p--------- l----- L- p-i-t-m-s- l-é-é- -------------------- Le printemps, l’été, 0
sügis ja talv. l------------l---v-r. l-------- e- l------- l-a-t-m-e e- l-h-v-r- --------------------- l’automne et l’hiver. 0
Suvi on kuum. L-été -s- c-au-. L---- e-- c----- L-é-é e-t c-a-d- ---------------- L’été est chaud. 0
Suvel paistab päike. E- -t-,------leil--r--l-. E- é--- l- s----- b------ E- é-é- l- s-l-i- b-i-l-. ------------------------- En été, le soleil brille. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. En été- no-s--i-ons--o----rome-er. E- é--- n--- a----- n--- p-------- E- é-é- n-u- a-m-n- n-u- p-o-e-e-. ---------------------------------- En été, nous aimons nous promener. 0
Talv on külm. L’--ver-es-----id. L------ e-- f----- L-h-v-r e-t f-o-d- ------------------ L’hiver est froid. 0
Talvel sajab lund või vihma. E- h---r, il-neige ou-il p-e--. E- h----- i- n---- o- i- p----- E- h-v-r- i- n-i-e o- i- p-e-t- ------------------------------- En hiver, il neige ou il pleut. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. En h-v----n--- -i---- r------- -----i---. E- h----- n--- a----- r----- à l- m------ E- h-v-r- n-u- a-m-n- r-s-e- à l- m-i-o-. ----------------------------------------- En hiver, nous aimons rester à la maison. 0
On külm. I----it---o-d. I- f--- f----- I- f-i- f-o-d- -------------- Il fait froid. 0
Sajab vihma. Il -----. I- p----- I- p-e-t- --------- Il pleut. 0
On tuuline. I- y-- -- ve--. I- y a d- v---- I- y a d- v-n-. --------------- Il y a du vent. 0
On soe. I- fa-- -h-u-. I- f--- c----- I- f-i- c-a-d- -------------- Il fait chaud. 0
On päikesepaisteline. C’es- -ns-le----. C---- e---------- C-e-t e-s-l-i-l-. ----------------- C’est ensoleillé. 0
On selge. C-est --i. C---- g--- C-e-t g-i- ---------- C’est gai. 0
Kuidas on ilm täna? C--me-----t-l---e--- -u-o--d-hui-? C------ e-- l- t---- a---------- ? C-m-e-t e-t l- t-m-s a-j-u-d-h-i ? ---------------------------------- Comment est le temps aujourd’hui ? 0
Täna on külm. Il f-i- -ro-- au-our---ui. I- f--- f---- a----------- I- f-i- f-o-d a-j-u-d-h-i- -------------------------- Il fait froid aujourd’hui. 0
Täna on soe. I- f--t-c--u--a-j-urd’h--. I- f--- c---- a----------- I- f-i- c-a-d a-j-u-d-h-i- -------------------------- Il fait chaud aujourd’hui. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...