Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ja 季節と天気

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [十六]

16 [Jūroku]

季節と天気

[kisetsu to tenki]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Need on aastaajad: 季節が あります 。 季節が あります 。 季節が あります 。 季節が あります 。 季節が あります 。 0
k--et----a --i-as-. k------ g- a------- k-s-t-u g- a-i-a-u- ------------------- kisetsu ga arimasu.
Kevad, suvi, 春、夏、 春、夏、 春、夏、 春、夏、 春、夏、 0
h-r-- n-t-u, h---- n----- h-r-, n-t-u- ------------ haru, natsu,
sügis ja talv. 秋、冬 。 秋、冬 。 秋、冬 。 秋、冬 。 秋、冬 。 0
ak-,-f-y-. a--- f---- a-i- f-y-. ---------- aki, fuyu.
Suvi on kuum. 夏は 暑い です 。 夏は 暑い です 。 夏は 暑い です 。 夏は 暑い です 。 夏は 暑い です 。 0
n--suhaats--d---. n---------------- n-t-u-a-t-u-d-s-. ----------------- natsuhaatsuidesu.
Suvel paistab päike. 夏には 太陽が 照ります 。 夏には 太陽が 照ります 。 夏には 太陽が 照ります 。 夏には 太陽が 照ります 。 夏には 太陽が 照ります 。 0
natsu -i----ta--- -a-te-i-asu. n---- n- w- t---- g- t-------- n-t-u n- w- t-i-ō g- t-r-m-s-. ------------------------------ natsu ni wa taiyō ga terimasu.
Suvel käime hea meelega jalutamas. 私達は 夏には 好んで 散歩に 行きます 。 私達は 夏には 好んで 散歩に 行きます 。 私達は 夏には 好んで 散歩に 行きます 。 私達は 夏には 好んで 散歩に 行きます 。 私達は 夏には 好んで 散歩に 行きます 。 0
watashi--c-i-wa nat-- ----a --n--de sa--o--i--k--as-. w----------- w- n---- n- w- k------ s---- n- i------- w-t-s-i-a-h- w- n-t-u n- w- k-n-n-e s-n-o n- i-i-a-u- ----------------------------------------------------- watashitachi wa natsu ni wa kononde sanpo ni ikimasu.
Talv on külm. 冬は 寒い です 。 冬は 寒い です 。 冬は 寒い です 。 冬は 寒い です 。 冬は 寒い です 。 0
f-yu-wa -am--de--. f--- w- s--------- f-y- w- s-m-i-e-u- ------------------ fuyu wa samuidesu.
Talvel sajab lund või vihma. 冬には 雪や 雨が 降ります 。 冬には 雪や 雨が 降ります 。 冬には 雪や 雨が 降ります 。 冬には 雪や 雨が 降ります 。 冬には 雪や 雨が 降ります 。 0
fuy- -i--a-y--i--a -m---f-ri----. f--- n- w- y--- y- a------------- f-y- n- w- y-k- y- a-e-a-u-i-a-u- --------------------------------- fuyu ni wa yuki ya amegafurimasu.
Talvel oleme hea meelega kodus. 私達は 冬は 家に いるのが 好きです 。 私達は 冬は 家に いるのが 好きです 。 私達は 冬は 家に いるのが 好きです 。 私達は 冬は 家に いるのが 好きです 。 私達は 冬は 家に いるのが 好きです 。 0
w-tashi-a--i -a-f----w---- -i ----n- ga--uki-esu. w----------- w- f--- w- i- n- i-- n- g- s-------- w-t-s-i-a-h- w- f-y- w- i- n- i-u n- g- s-k-d-s-. ------------------------------------------------- watashitachi wa fuyu wa ie ni iru no ga sukidesu.
On külm. 寒い です 。 寒い です 。 寒い です 。 寒い です 。 寒い です 。 0
sam-----u. s--------- s-m-i-e-u- ---------- samuidesu.
Sajab vihma. 雨が 降って います 。 雨が 降って います 。 雨が 降って います 。 雨が 降って います 。 雨が 降って います 。 0
am--g- fut------s-. a-- g- f---- i----- a-e g- f-t-e i-a-u- ------------------- ame ga futte imasu.
On tuuline. 風が 強い です 。 風が 強い です 。 風が 強い です 。 風が 強い です 。 風が 強い です 。 0
ka----- tsu-oide-u. k--- g- t---------- k-z- g- t-u-o-d-s-. ------------------- kaze ga tsuyoidesu.
On soe. 暖かい です 。 暖かい です 。 暖かい です 。 暖かい です 。 暖かい です 。 0
a--aka-desu. a----------- a-t-k-i-e-u- ------------ attakaidesu.
On päikesepaisteline. 日が 照って います 。 日が 照って います 。 日が 照って います 。 日が 照って います 。 日が 照って います 。 0
ni-Tsu -a ----- im--u. n----- g- t---- i----- n---s- g- t-t-e i-a-u- ---------------------- ni-Tsu ga tette imasu.
On selge. よく 晴れて います 。 よく 晴れて います 。 よく 晴れて います 。 よく 晴れて います 。 よく 晴れて います 。 0
yo-u -are-- -mas-. y--- h----- i----- y-k- h-r-t- i-a-u- ------------------ yoku harete imasu.
Kuidas on ilm täna? 今日の 天気は どうです か ? 今日の 天気は どうです か ? 今日の 天気は どうです か ? 今日の 天気は どうです か ? 今日の 天気は どうです か ? 0
k-- -o t-n----a dōde----a? k-- n- t---- w- d----- k-- k-ō n- t-n-i w- d-d-s- k-? -------------------------- kyō no tenki wa dōdesu ka?
Täna on külm. 今日は 寒い です 。 今日は 寒い です 。 今日は 寒い です 。 今日は 寒い です 。 今日は 寒い です 。 0
kyō-w--sa--idesu. k-- w- s--------- k-ō w- s-m-i-e-u- ----------------- kyō wa samuidesu.
Täna on soe. 今日は 暖かい です 。 今日は 暖かい です 。 今日は 暖かい です 。 今日は 暖かい です 。 今日は 暖かい です 。 0
k-ō -a-atta---des-. k-- w- a----------- k-ō w- a-t-k-i-e-u- ------------------- kyō wa attakaidesu.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...