Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   sv Årstider och väder

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [sexton]

Årstider och väder

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Need on aastaajad: D-t -är-är-----i--r-a: D-- h-- ä- å---------- D-t h-r ä- å-s-i-e-n-: ---------------------- Det här är årstiderna: 0
Kevad, suvi, Våren- --mm-re-, V----- s-------- V-r-n- s-m-a-e-, ---------------- Våren, sommaren, 0
sügis ja talv. hös--- ----vin--rn. h----- o-- v------- h-s-e- o-h v-n-e-n- ------------------- hösten och vintern. 0
Suvi on kuum. So---ren-är hett. S------- ä- h---- S-m-a-e- ä- h-t-. ----------------- Sommaren är hett. 0
Suvel paistab päike. P- s-mm-r-n--k-----sol-n. P- s------- s----- s----- P- s-m-a-e- s-i-e- s-l-n- ------------------------- På sommaren skiner solen. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. P- --mma--- gå--vi--ä--a -t -ch--r-me-er-r. P- s------- g-- v- g---- u- o-- p---------- P- s-m-a-e- g-r v- g-r-a u- o-h p-o-e-e-a-. ------------------------------------------- På sommaren går vi gärna ut och promenerar. 0
Talv on külm. V-n-er--ä- k-l-. V------ ä- k---- V-n-e-n ä- k-l-. ---------------- Vintern är kall. 0
Talvel sajab lund või vihma. På -int--n-s-öa----l-- --------et. P- v------ s---- e---- r----- d--- P- v-n-e-n s-ö-r e-l-r r-g-a- d-t- ---------------------------------- På vintern snöar eller regnar det. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. På vintern s------ -i---rna-hem-a. P- v------ s------ v- g---- h----- P- v-n-e-n s-a-n-r v- g-r-a h-m-a- ---------------------------------- På vintern stannar vi gärna hemma. 0
On külm. D-t-ä- k-ll-. D-- ä- k----- D-t ä- k-l-t- ------------- Det är kallt. 0
Sajab vihma. De- re----. D-- r------ D-t r-g-a-. ----------- Det regnar. 0
On tuuline. Det----b----gt. D-- ä- b------- D-t ä- b-å-i-t- --------------- Det är blåsigt. 0
On soe. Det -r v--m-. D-- ä- v----- D-t ä- v-r-t- ------------- Det är varmt. 0
On päikesepaisteline. D-t-är---lig-. D-- ä- s------ D-t ä- s-l-g-. -------------- Det är soligt. 0
On selge. De- är ---rt ---er. D-- ä- k---- v----- D-t ä- k-a-t v-d-r- ------------------- Det är klart väder. 0
Kuidas on ilm täna? V-d -- d-t-för----e- ida-? V-- ä- d-- f-- v---- i---- V-d ä- d-t f-r v-d-r i-a-? -------------------------- Vad är det för väder idag? 0
Täna on külm. De- -- -a--t-i--g. D-- ä- k---- i---- D-t ä- k-l-t i-a-. ------------------ Det är kallt idag. 0
Täna on soe. D-t--r -ar-t id-g. D-- ä- v---- i---- D-t ä- v-r-t i-a-. ------------------ Det är varmt idag. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...