Vestmik

et Kodus   »   bg Вкъщи

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [седемнайсет]

17 [sedemnayset]

Вкъщи

[Vkyshchi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Siin on meie maja. Тук ---а-а-а--ъ-а. Т-- е н----- к---- Т-к е н-ш-т- к-щ-. ------------------ Тук е нашата къща. 0
T-k-ye--ash----kys-cha. T-- y- n------ k------- T-k y- n-s-a-a k-s-c-a- ----------------------- Tuk ye nashata kyshcha.
Üleval on katus. Горе -----р-в--. Г--- е п-------- Г-р- е п-к-и-ъ-. ---------------- Горе е покривът. 0
Go-e--- --kr--y-. G--- y- p-------- G-r- y- p-k-i-y-. ----------------- Gore ye pokrivyt.
All on kelder. Д--у-- -аз--о. Д--- е м------ Д-л- е м-з-т-. -------------- Долу е мазето. 0
D--u-ye-m-z--o. D--- y- m------ D-l- y- m-z-t-. --------------- Dolu ye mazeto.
Maja taga on aed. За--къ-ат- --- гр-ди--. З-- к----- и-- г------- З-д к-щ-т- и-а г-а-и-а- ----------------------- Зад къщата има градина. 0
Zad-kysh-h--a --a-g-adi--. Z-- k-------- i-- g------- Z-d k-s-c-a-a i-a g-a-i-a- -------------------------- Zad kyshchata ima gradina.
Maja ees ei ole tänavat. П--д къ------яма у-иц-. П--- к----- н--- у----- П-е- к-щ-т- н-м- у-и-а- ----------------------- Пред къщата няма улица. 0
P-e---yshch--a-n-am- ulits-. P--- k-------- n---- u------ P-e- k-s-c-a-a n-a-a u-i-s-. ---------------------------- Pred kyshchata nyama ulitsa.
Maja kõrval on puud. Д-----ат--им---ъ--ет-. Д- к----- и-- д------- Д- к-щ-т- и-а д-р-е-а- ---------------------- До къщата има дървета. 0
D---y-hc--t- ima ---vet-. D- k-------- i-- d------- D- k-s-c-a-a i-a d-r-e-a- ------------------------- Do kyshchata ima dyrveta.
Siin on minu korter. Т------о--о---л-щ-. Т-- е м---- ж------ Т-к е м-е-о ж-л-щ-. ------------------- Тук е моето жилище. 0
T-k y---oet--z-ilishche. T-- y- m---- z---------- T-k y- m-e-o z-i-i-h-h-. ------------------------ Tuk ye moeto zhilishche.
Siin on köök ja vannituba. Тук-са---х--т----б-----. Т-- с- к------ и б------ Т-к с- к-х-я-а и б-н-т-. ------------------------ Тук са кухнята и банята. 0
T-- -a kuk---a-----b--y-ta. T-- s- k-------- i b------- T-k s- k-k-n-a-a i b-n-a-a- --------------------------- Tuk sa kukhnyata i banyata.
Seal on elutuba ja magamistuba. Т-- са-в--ки-н-вн-т--- с-------. Т-- с- в------------ и с-------- Т-м с- в-е-и-н-в-а-а и с-а-н-т-. -------------------------------- Там са всекидневната и спалнята. 0
Ta- ---vsekid-evn-t-----p-l-yata. T-- s- v------------ i s--------- T-m s- v-e-i-n-v-a-a i s-a-n-a-a- --------------------------------- Tam sa vsekidnevnata i spalnyata.
Välisuks on lukus. Вх-д---- врат- е--а--о--на. В------- в---- е з--------- В-о-н-т- в-а-а е з-т-о-е-а- --------------------------- Входната врата е затворена. 0
V--od-ata v--t--y- z--v---na. V-------- v---- y- z--------- V-h-d-a-a v-a-a y- z-t-o-e-a- ----------------------------- Vkhodnata vrata ye zatvorena.
Kuid aknad on lahti. Но---оз-рц-т- са-о--о-ен-. Н- п--------- с- о-------- Н- п-о-о-ц-т- с- о-в-р-н-. -------------------------- Но прозорците са отворени. 0
N---r--o--site-sa-otv-r-n-. N- p---------- s- o-------- N- p-o-o-t-i-e s- o-v-r-n-. --------------------------- No prozortsite sa otvoreni.
Täna on kuum. Дне--е гор--о. Д--- е г------ Д-е- е г-р-щ-. -------------- Днес е горещо. 0
D-es ye --re-h-h-. D--- y- g--------- D-e- y- g-r-s-c-o- ------------------ Dnes ye goreshcho.
Me lähme elutuppa. Н-е-вли-ам- ----вс-к---евн-т-. Н-- в------ в-- в------------- Н-е в-и-а-е в-в в-е-и-н-в-а-а- ------------------------------ Ние влизаме във всекидневната. 0
Ni-----z------v vs---dnev----. N-- v------ v-- v------------- N-e v-i-a-e v-v v-e-i-n-v-a-a- ------------------------------ Nie vlizame vyv vsekidnevnata.
Seal on diivan ja tugitool. Т-- и-а ----- и--о-ь-й--- ---с-о. Т-- и-- д---- и ф------ / к------ Т-м и-а д-в-н и ф-т-о-л / к-е-л-. --------------------------------- Там има диван и фотьойл / кресло. 0
T-m ----d--a- --fo--o-l /--res-o. T-- i-- d---- i f------ / k------ T-m i-a d-v-n i f-t-o-l / k-e-l-. --------------------------------- Tam ima divan i fotьoyl / kreslo.
Võtke istet! С----те! С------- С-д-е-е- -------- Седнете! 0
S----t-! S------- S-d-e-e- -------- Sednete!
Seal on minu arvuti. Т-м е---ят-к--п-тър. Т-- е м--- к-------- Т-м е м-я- к-м-ю-ъ-. -------------------- Там е моят компютър. 0
T-m -- mo-a- ko-p---yr. T-- y- m---- k--------- T-m y- m-y-t k-m-y-t-r- ----------------------- Tam ye moyat kompyutyr.
Seal seisab mu stereosüsteem. Та--- --ят---т--е---р--б-. Т-- е м---- с------------- Т-м е м-я-а с-е-е---р-д-а- -------------------------- Там е моята стерео-уредба. 0
T---y----y-t--ste-eo--re-ba. T-- y- m----- s------------- T-m y- m-y-t- s-e-e---r-d-a- ---------------------------- Tam ye moyata stereo-uredba.
Telekas on täiesti uus. Т-леви-о-ът е -ъвсем -о-. Т---------- е с----- н--- Т-л-в-з-р-т е с-в-е- н-в- ------------------------- Телевизорът е съвсем нов. 0
Tel---zoryt-----y-s------. T---------- y- s----- n--- T-l-v-z-r-t y- s-v-e- n-v- -------------------------- Televizoryt ye syvsem nov.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!