Vestmik

et Kodus   »   da I huset

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [sytten]

I huset

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Siin on meie maja. Det-e- vor-- hus. D-- e- v---- h--- D-t e- v-r-s h-s- ----------------- Det er vores hus. 0
Üleval on katus. Ove------ -a---. O----- e- t----- O-e-p- e- t-g-t- ---------------- Ovenpå er taget. 0
All on kelder. Nede-s---- --l-er--. N------ e- k-------- N-d-r-t e- k-l-e-e-. -------------------- Nederst er kælderen. 0
Maja taga on aed. B---h-s-t er-der ---h--e. B-- h---- e- d-- e- h---- B-g h-s-t e- d-r e- h-v-. ------------------------- Bag huset er der en have. 0
Maja ees ei ole tänavat. Fo--n --s-t--r-de- ikke -o--- -ade. F---- h---- e- d-- i--- n---- g---- F-r-n h-s-t e- d-r i-k- n-g-n g-d-. ----------------------------------- Foran huset er der ikke nogen gade. 0
Maja kõrval on puud. Ved ---e- -- h-se- ---de---r-er. V-- s---- a- h---- e- d-- t----- V-d s-d-n a- h-s-t e- d-r t-æ-r- -------------------------------- Ved siden af huset er der træer. 0
Siin on minu korter. H-- er min le-lighe-. H-- e- m-- l--------- H-r e- m-n l-j-i-h-d- --------------------- Her er min lejlighed. 0
Siin on köök ja vannituba. H-r--r k---e-et -g---dev-r--s-t. H-- e- k------- o- b------------ H-r e- k-k-e-e- o- b-d-v-r-l-e-. -------------------------------- Her er køkkenet og badeværelset. 0
Seal on elutuba ja magamistuba. De---r -tu------sov---r-ls--. D-- e- s---- o- s------------ D-r e- s-u-n o- s-v-v-r-l-e-. ----------------------------- Der er stuen og soveværelset. 0
Välisuks on lukus. Dø-e-----lukke-. D---- e- l------ D-r-n e- l-k-e-. ---------------- Døren er lukket. 0
Kuid aknad on lahti. M---v--d-e--e--r-åb--. M-- v-------- e- å---- M-n v-n-u-r-e e- å-n-. ---------------------- Men vinduerne er åbne. 0
Täna on kuum. Det-er--armt - -ag. D-- e- v---- i d--- D-t e- v-r-t i d-g- ------------------- Det er varmt i dag. 0
Me lähme elutuppa. Vi---r -nd - s--en. V- g-- i-- i s----- V- g-r i-d i s-u-n- ------------------- Vi går ind i stuen. 0
Seal on diivan ja tugitool. D-r e- -- s-f---g--- læ-est--. D-- e- e- s--- o- e- l-------- D-r e- e- s-f- o- e- l-n-s-o-. ------------------------------ Der er en sofa og en lænestol. 0
Võtke istet! S-d -ed! S-- n--- S-d n-d- -------- Sid ned! 0
Seal on minu arvuti. D-- -t-r-mi--c-m-uter. D-- s--- m-- c-------- D-r s-å- m-n c-m-u-e-. ---------------------- Der står min computer. 0
Seal seisab mu stereosüsteem. D-r --å- --t-s-er-o-n---. D-- s--- m-- s----------- D-r s-å- m-t s-e-e-a-l-g- ------------------------- Der står mit stereoanlæg. 0
Telekas on täiesti uus. Fj--n-yn-t -- h-l- n--. F--------- e- h--- n--- F-e-n-y-e- e- h-l- n-t- ----------------------- Fjernsynet er helt nyt. 0

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!