Vestmik

et Kodus   »   sr У кући

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [седамнаест]

17 [sedamnaest]

У кући

[U kući]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Siin on meie maja. О-д- ј- --ш- -у-а. О--- ј- н--- к---- О-д- ј- н-ш- к-ћ-. ------------------ Овде је наша кућа. 0
Ovd--je naš- ku-́a. O--- j- n--- k----- O-d- j- n-š- k-c-a- ------------------- Ovde je naša kuća.
Üleval on katus. Го-- -е---о-. Г--- ј- к---- Г-р- ј- к-о-. ------------- Горе је кров. 0
Go-- j- -r-v. G--- j- k---- G-r- j- k-o-. ------------- Gore je krov.
All on kelder. Д-ле је-подрум. Д--- ј- п------ Д-л- ј- п-д-у-. --------------- Доле је подрум. 0
Dol- je--o--u-. D--- j- p------ D-l- j- p-d-u-. --------------- Dole je podrum.
Maja taga on aed. Иза --ћ--је-в--. И-- к--- ј- в--- И-а к-ћ- ј- в-т- ---------------- Иза куће је врт. 0
Iza-k-c-e------t. I-- k---- j- v--- I-a k-c-e j- v-t- ----------------- Iza kuće je vrt.
Maja ees ei ole tänavat. П--д-кућ-м нема-улице. П--- к---- н--- у----- П-е- к-ћ-м н-м- у-и-е- ---------------------- Пред кућом нема улице. 0
Pre--kućo- n--- -----. P--- k----- n--- u----- P-e- k-c-o- n-m- u-i-e- ----------------------- Pred kućom nema ulice.
Maja kõrval on puud. Поред --ћ- ј- д---ћ-. П---- к--- ј- д------ П-р-д к-ћ- ј- д-в-ћ-. --------------------- Поред куће је дрвеће. 0
P-re- -u-́e-je dr--c-e. P---- k---- j- d------- P-r-d k-c-e j- d-v-c-e- ----------------------- Pored kuće je drveće.
Siin on minu korter. О-д- ј---ој-ст-н. О--- ј- м-- с---- О-д- ј- м-ј с-а-. ----------------- Овде је мој стан. 0
O-de--- --j s-a-. O--- j- m-- s---- O-d- j- m-j s-a-. ----------------- Ovde je moj stan.
Siin on köök ja vannituba. Ов---с--к-х-ња ----п--ило. О--- с- к----- и к-------- О-д- с- к-х-њ- и к-п-т-л-. -------------------------- Овде су кухиња и купатило. 0
Ov-e su -uh-nj- i ---at-l-. O--- s- k------ i k-------- O-d- s- k-h-n-a i k-p-t-l-. --------------------------- Ovde su kuhinja i kupatilo.
Seal on elutuba ja magamistuba. Т-м---е-дневна -о-а---спава-а-с--а. Т--- ј- д----- с--- и с------ с---- Т-м- ј- д-е-н- с-б- и с-а-а-а с-б-. ----------------------------------- Тамо је дневна соба и спаваћа соба. 0
Ta-o j- d--v-a-s--- i-s-avac----o-a. T--- j- d----- s--- i s------- s---- T-m- j- d-e-n- s-b- i s-a-a-́- s-b-. ------------------------------------ Tamo je dnevna soba i spavaća soba.
Välisuks on lukus. В---а ---- су -а---р-н-. В---- к--- с- з--------- В-а-а к-ћ- с- з-т-о-е-а- ------------------------ Врата куће су затворена. 0
V-at- ------su za--o-en-. V---- k---- s- z--------- V-a-a k-c-e s- z-t-o-e-a- ------------------------- Vrata kuće su zatvorena.
Kuid aknad on lahti. Али --озори-с- ----р-н-. А-- п------ с- о-------- А-и п-о-о-и с- о-в-р-н-. ------------------------ Али прозори су отворени. 0
A-i pr------su -------i. A-- p------ s- o-------- A-i p-o-o-i s- o-v-r-n-. ------------------------ Ali prozori su otvoreni.
Täna on kuum. Д-на--ј--в-у--. Д---- ј- в----- Д-н-с ј- в-у-е- --------------- Данас је вруће. 0
D-na--j- v-u--e. D---- j- v------ D-n-s j- v-u-́-. ---------------- Danas je vruće.
Me lähme elutuppa. Ми ид-м--- д----у -о--. М- и---- у д----- с---- М- и-е-о у д-е-н- с-б-. ----------------------- Ми идемо у дневну собу. 0
Mi i--m--u d---nu -obu. M- i---- u d----- s---- M- i-e-o u d-e-n- s-b-. ----------------------- Mi idemo u dnevnu sobu.
Seal on diivan ja tugitool. Т-мо су-соф--- фо--ља. Т--- с- с--- и ф------ Т-м- с- с-ф- и ф-т-љ-. ---------------------- Тамо су софа и фотеља. 0
Ta-o--u -o-- ---o--l--. T--- s- s--- i f------- T-m- s- s-f- i f-t-l-a- ----------------------- Tamo su sofa i fotelja.
Võtke istet! С-д-ит-! С------- С-д-и-е- -------- Седните! 0
Sedn---! S------- S-d-i-e- -------- Sednite!
Seal on minu arvuti. Та---с---и-м-ј ---п-у---. Т--- с---- м-- к--------- Т-м- с-о-и м-ј к-м-ј-т-р- ------------------------- Тамо стоји мој компјутер. 0
T-mo ---ji -o----m-----r. T--- s---- m-- k--------- T-m- s-o-i m-j k-m-j-t-r- ------------------------- Tamo stoji moj kompjuter.
Seal seisab mu stereosüsteem. Т--о---о-- мо-- ----чка ли---а. Т--- с---- м--- м------ л------ Т-м- с-о-и м-ј- м-з-ч-а л-н-ј-. ------------------------------- Тамо стоји моја музичка линија. 0
Ta-- s-o----o-a --z---a ----j-. T--- s---- m--- m------ l------ T-m- s-o-i m-j- m-z-č-a l-n-j-. ------------------------------- Tamo stoji moja muzička linija.
Telekas on täiesti uus. Т-лев---р -- п-т-у-----в. Т-------- ј- п------ н--- Т-л-в-з-р ј- п-т-у-о н-в- ------------------------- Телевизор је потпуно нов. 0
Te---i-o- je potpu-- no-. T-------- j- p------ n--- T-l-v-z-r j- p-t-u-o n-v- ------------------------- Televizor je potpuno nov.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!