Vestmik

et Suurpuhastus   »   fi Talon siivous

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [kahdeksantoista]

Talon siivous

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Tä--än-on--au-n-a-. T----- o- l-------- T-n-ä- o- l-u-n-a-. ------------------- Tänään on lauantai. 0
Täna on meil aega. T---än me-l-ä--n-a---a. T----- m----- o- a----- T-n-ä- m-i-l- o- a-k-a- ----------------------- Tänään meillä on aikaa. 0
Täna koristame me korterit. T-n--n me sii--a-me-as---on. T----- m- s-------- a------- T-n-ä- m- s-i-o-m-e a-u-n-n- ---------------------------- Tänään me siivoamme asunnon. 0
Ma puhastan vannituba. Mi-- -esen---l---uo-een. M--- p---- k------------ M-n- p-s-n k-l-y-u-n-e-. ------------------------ Minä pesen kylpyhuoneen. 0
Mu mees peseb autot. M--u- ---h-ni --s-e-a----. M---- m------ p---- a----- M-n-n m-e-e-i p-s-e a-t-n- -------------------------- Minun mieheni pesee auton. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. La-s---pes-v-t p-l---y-rät. L----- p------ p----------- L-p-e- p-s-v-t p-l-u-y-r-t- --------------------------- Lapset pesevät polkupyörät. 0
Vanaema kastab lilli. M--m---a-t--e- -ukat. M---- k------- k----- M-m-i k-s-e-e- k-k-t- --------------------- Mummi kastelee kukat. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. L---e----iv-avat l-----hu-ne--. L----- s-------- l------------- L-p-e- s-i-o-v-t l-s-e-h-o-e-n- ------------------------------- Lapset siivoavat lastenhuoneen. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Min---m-e-e-i--i--o-- ---en-k---o--u---yt-n-ä. M---- m------ s------ h---- k----------------- M-n-n m-e-e-i s-i-o-a h-n-n k-r-o-t-s-ö-t-n-ä- ---------------------------------------------- Minun mieheni siivoaa hänen kirjoituspöytänsä. 0
Mina panen riided pesumasinasse. M--ä-lai--n-p-ykin -yy-ki-o--e----. M--- l----- p----- p--------------- M-n- l-i-a- p-y-i- p-y-k-k-n-e-e-n- ----------------------------------- Minä laitan pyykin pyykkikoneeseen. 0
Ma riputan pesu üles. Mi---ripustan--yy-it. M--- r------- p------ M-n- r-p-s-a- p-y-i-. --------------------- Minä ripustan pyykit. 0
Ma triigin pesu. M-n- -ili--n py-ki-. M--- s------ p------ M-n- s-l-t-n p-y-i-. -------------------- Minä silitän pyykit. 0
Aknad on mustad. Ik----t--v-t----ai-et. I------ o--- l-------- I-k-n-t o-a- l-k-i-e-. ---------------------- Ikkunat ovat likaiset. 0
Põrand on must. Latti--on --ka--e-. L----- o- l-------- L-t-i- o- l-k-i-e-. ------------------- Lattia on likainen. 0
Nõud on mustad. Asti-t---at-l---i-i-. A----- o--- l-------- A-t-a- o-a- l-k-i-i-. --------------------- Astiat ovat likaisia. 0
Kes aknad ära peseb? K-ka--ese- i-ku---? K--- p---- i------- K-k- p-s-e i-k-n-t- ------------------- Kuka pesee ikkunat? 0
Kes võtab tolmu? K-ka -mu-o-? K--- i------ K-k- i-u-o-? ------------ Kuka imuroi? 0
Kes peseb nõud? K--a t----- ast--t? K--- t----- a------ K-k- t-s-a- a-t-a-? ------------------- Kuka tiskaa astiat? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!