Vestmik

et Suurpuhastus   »   nl Grote schoonmaak

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [achttien]

Grote schoonmaak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. V-nd--g-i- h-t -at--da-. V------ i- h-- z-------- V-n-a-g i- h-t z-t-r-a-. ------------------------ Vandaag is het zaterdag. 0
Täna on meil aega. V-n-a-g----b-n ---tijd. V------ h----- w- t---- V-n-a-g h-b-e- w- t-j-. ----------------------- Vandaag hebben we tijd. 0
Täna koristame me korterit. V-n-aa- --k-n--e -et-h--- ------. V------ m---- w- h-- h--- s------ V-n-a-g m-k-n w- h-t h-i- s-h-o-. --------------------------------- Vandaag maken we het huis schoon. 0
Ma puhastan vannituba. Ik m-a---e----ka-----ch-on. I- m--- d- b------- s------ I- m-a- d- b-d-a-e- s-h-o-. --------------------------- Ik maak de badkamer schoon. 0
Mu mees peseb autot. M-jn -an----t -- au--. M--- m-- w--- d- a---- M-j- m-n w-s- d- a-t-. ---------------------- Mijn man wast de auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. De-kinde--n--a-e--d----e-s-n ---oon. D- k------- m---- d- f------ s------ D- k-n-e-e- m-k-n d- f-e-s-n s-h-o-. ------------------------------------ De kinderen maken de fietsen schoon. 0
Vanaema kastab lilli. Grootm-eder --ef- de -la---n----er. G---------- g---- d- p------ w----- G-o-t-o-d-r g-e-t d- p-a-t-n w-t-r- ----------------------------------- Grootmoeder geeft de planten water. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. De-k--de--n-ruim-- d- ki-de----er o-. D- k------- r----- d- k---------- o-- D- k-n-e-e- r-i-e- d- k-n-e-k-m-r o-. ------------------------------------- De kinderen ruimen de kinderkamer op. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Mi---man r--mt-zi-n--ureau-o-. M--- m-- r---- z--- b----- o-- M-j- m-n r-i-t z-j- b-r-a- o-. ------------------------------ Mijn man ruimt zijn bureau op. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Ik -oe de--as ---de w---a-h---. I- d-- d- w-- i- d- w---------- I- d-e d- w-s i- d- w-s-a-h-n-. ------------------------------- Ik doe de was in de wasmachine. 0
Ma riputan pesu üles. I- h--g--e --s-o-. I- h--- d- w-- o-- I- h-n- d- w-s o-. ------------------ Ik hang de was op. 0
Ma triigin pesu. Ik s-ri-k d- -leren. I- s----- d- k------ I- s-r-j- d- k-e-e-. -------------------- Ik strijk de kleren. 0
Aknad on mustad. De--a--n --jn----l. D- r---- z--- v---- D- r-m-n z-j- v-i-. ------------------- De ramen zijn vuil. 0
Põrand on must. D- vl--r i--vui-. D- v---- i- v---- D- v-o-r i- v-i-. ----------------- De vloer is vuil. 0
Nõud on mustad. D- a-was i- --i-. D- a---- i- v---- D- a-w-s i- v-i-. ----------------- De afwas is vuil. 0
Kes aknad ära peseb? Wi- m-a----e---me--sch--n? W-- m---- d- r---- s------ W-e m-a-t d- r-m-n s-h-o-? -------------------------- Wie maakt de ramen schoon? 0
Kes võtab tolmu? Wie st-f-uig-? W-- s--------- W-e s-o-z-i-t- -------------- Wie stofzuigt? 0
Kes peseb nõud? W-e -o----e -fw-s? W-- d--- d- a----- W-e d-e- d- a-w-s- ------------------ Wie doet de afwas? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!