Vestmik

et Small Talk 1   »   fi Small Talk 1

20 [kakskümmend]

Small Talk 1

Small Talk 1

20 [kaksikymmentä]

Small Talk 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Tundke end mugavalt! K-i--ak-------t--! K-------- v------- K-i-t-k-a v-i-t-ä- ------------------ Koittakaa viihtyä! 0
Tundke end nagu kodus! O-kaa---in k-t----ne. O---- k--- k--------- O-k-a k-i- k-t-n-n-e- --------------------- Olkaa kuin kotonanne. 0
Mida te juua soovite? Mit- t- -a-ua-s--te---od-? M--- t- h---------- j----- M-t- t- h-l-a-s-t-e j-o-a- -------------------------- Mitä te haluaisitte juoda? 0
Meeldib teile muusika? Pi-----kö ---ii-i--a? P-------- m---------- P-d-t-e-ö m-s-i-i-t-? --------------------- Pidättekö musiikista? 0
Mulle meeldib klassikaline muusika. Mi---pid-----a-si----a---siikis--. M--- p---- k---------- m---------- M-n- p-d-n k-a-s-s-s-a m-s-i-i-t-. ---------------------------------- Minä pidän klassisesta musiikista. 0
Siin on mu CD-d. Täss- ova---in-n-C----v--i. T---- o--- m---- C--------- T-s-ä o-a- m-n-n C---e-y-i- --------------------------- Tässä ovat minun CD-levyni. 0
Kas te mängite mõnda pilli? So-ta-te-- te--o-ai- s---i-ta? S--------- t- j----- s-------- S-i-a-t-k- t- j-t-i- s-i-i-t-? ------------------------------ Soitatteko te jotain soitinta? 0
Siin on mu kitarr. Tä--ä-----inu--k----ani. T---- o- m---- k-------- T-s-ä o- m-n-n k-t-r-n-. ------------------------ Tässä on minun kitarani. 0
Laulate te meelsasti? L-ul-tt-k--te--i-l--lä---? L--------- t- m----------- L-u-a-t-k- t- m-e-e-l-n-e- -------------------------- Laulatteko te mielellänne? 0
On teil lapsi? O--- -eil-ä lap---? O--- t----- l------ O-k- t-i-l- l-p-i-? ------------------- Onko teillä lapsia? 0
On teil koer? O--o te--lä--o---? O--- t----- k----- O-k- t-i-l- k-i-a- ------------------ Onko teillä koira? 0
On teil kass? O-ko teill---is-a? O--- t----- k----- O-k- t-i-l- k-s-a- ------------------ Onko teillä kissa? 0
Siin on mu raamatud. T-ss------ k-r-a--. T---- o--- k------- T-s-ä o-a- k-r-a-i- ------------------- Tässä ovat kirjani. 0
Ma loen hetkel seda raamatut. L-e--juuri -ä-ä -irja-. L--- j---- t--- k------ L-e- j-u-i t-t- k-r-a-. ----------------------- Luen juuri tätä kirjaa. 0
Mida teile lugeda meeldib? Mi-ä t--lu-tte -ie-e-lä--e? M--- t- l----- m----------- M-t- t- l-e-t- m-e-e-l-n-e- --------------------------- Mitä te luette mielellänne? 0
Käite te meelsasti kontsertidel? M------kö te-m--l-llänne -ons-rt----? M-------- t- m---------- k----------- M-n-t-e-ö t- m-e-e-l-n-e k-n-e-t-i-n- ------------------------------------- Menettekö te mielellänne konserttiin? 0
Käite te meelsasti teatris? M-n-ttek--t---iel---än-e--e--teri--? M-------- t- m---------- t---------- M-n-t-e-ö t- m-e-e-l-n-e t-a-t-r-i-? ------------------------------------ Menettekö te mielellänne teatteriin? 0
Käite te meelsasti ooperis? M--e-tek- -e -iel---ä-----o-pe----? M-------- t- m---------- o--------- M-n-t-e-ö t- m-e-e-l-n-e o-p-e-a-n- ----------------------------------- Menettekö te mielellänne oopperaan? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel? Isakeel.

Kellelt sina lapsena keelt õppisid? Kindlasti vastad, et emalt. Enamik inimesi maailmas arvavad nii. Sõna emakeel esineb peaaegu kõigil rahvastel. See sõna on tuttav nii inglastele kui hiinlastele. Võibolla seepärast, et ema veedab lastega kõige rohkem aega. Kuid viimased uuringud on andnud teistsugused tulemused. Väidetavalt on meie keel suuresti meie isade keel. Teadlased uurisid seguhõimude geneetilist materjali ja keeli. Sellistes hõimudes olid vanemad pärit erinevatest kultuuridest. Need hõimud said alguse tuhandeid aastaid tagasi. Põhjuseks olid suured rändevood. Nende seguhõimude geneetilist materjali uuriti geenianalüüsi teel. Seejärel võrreldi tulemusi hõimu keelega. Enamik hõime kõnelevad oma esiisade keelt. See tähendab, et riigi keel pärineb Y-kromosoomist. Niisiis tõid mehed oma keele võõrale maale kaasa. Naised aga võtsid omaks meeste toodud uue keele . Aga ka tänapäeval on meie esiisadel meie keelele suur mõju. Sest beebid keskenduvad õppimisel isa keelele. Isad räägivad oma lastega tunduvalt vähem kui emad. Meeste lauseehitus on ka lihtsam kui naistel. Seetõttu sobib isa keel väikelapsele paremini. See ei kurna neid ja on lihtsamini õpitav. Sellepärast lapsed eelistavad rääkimisel imiteerida pigem isa, mitte ema. Hiljem aga hakkab ema sõnavara lapse keelt kujundama. Sel moel mõjutavad meie keelt nii emad kui ka isad. Niisiis peaks oma keelt kutsuma hoopis vanemate keeleks!
Kas sa teadsid?
Itaalia keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et see on arenenud ladina keelest. Itaalia keel on emakeeleks umbes 70 miljonile inimesele. Suurem osa nendest elab Itaalias. Aga ka Sloveenias ja Horvaatias mõistetakse itaalia keelt. Koloniaalpoliitika kaudu viidi see keel Aafrikasse. Paljud vanemad inimesed Liibüas, Somaalias ja Eritreas mõistavad veel tänagi itaalia keelt. Samuti võtsid arvukad väljarändajad keele oma uude kodukohta kaasa. Itaaliakeelseid kogukondi leidub eelkõige Lõuna-Ameerikas. Itaalia keel on seal tihti hispaania keelega segunenud ning uusi keeli loonud. Itaalia keele juures on eriline tema erinevad dialektid. Seetõttu räägivad mõned keeleteadlased lausa omaette keeltest. Itaalia keele õigekiri ei ole raske, see jäljendab hääldust. Väga paljudele on itaalia keel maailma kõige ilusam keel! Võib-olla ka sellepärast, et see nii muusika, disaini kui ka hea köögi keel on?