Vestmik

et Small Talk 2   »   be Гутарка 2

21 [kakskümmend üks]

Small Talk 2

Small Talk 2

21 [дваццаць адзін]

21 [dvatstsats’ adzіn]

Гутарка 2

[Gutarka 2]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kust te pärit olete? А-к-л- -ы? А----- В-- А-к-л- В-? ---------- Адкуль Вы? 0
Adku-’ V-? A----- V-- A-k-l- V-? ---------- Adkul’ Vy?
Baselist. З ---эл-. З Б------ З Б-з-л-. --------- З Базэля. 0
Z B----ya. Z B------- Z B-z-l-a- ---------- Z Bazelya.
Basel asub Šveitsis. Баз--- знахо--і-ц--- Шве-ц---і. Б----- з---------- ў Ш--------- Б-з-л- з-а-о-з-ц-а ў Ш-е-ц-р-і- ------------------------------- Базэль знаходзіцца ў Швейцарыі. 0
B-ze-- --akho-zі--t-- - -h-e--s-ryі. B----- z------------- u S----------- B-z-l- z-a-h-d-і-s-s- u S-v-y-s-r-і- ------------------------------------ Bazel’ znakhodzіtstsa u Shveytsaryі.
Tohib teile härra Müllerit tutvustada? Да--ол-ц--паз-----ц--В-- с--с-а----м-М---р--. Д-------- п--------- В-- с- с------- М------- Д-з-о-ь-е п-з-а-м-ц- В-с с- с-а-а-о- М-л-р-м- --------------------------------------------- Дазвольце пазнаёміць Вас са спадаром Мюлерам. 0
D--v--’tse pa-n---і--’ ----s- sp---r-- --u--r-m. D--------- p---------- V-- s- s------- M-------- D-z-o-’-s- p-z-a-m-t-’ V-s s- s-a-a-o- M-u-e-a-. ------------------------------------------------ Dazvol’tse paznaemіts’ Vas sa spadarom Myuleram.
Ta on välismaalane. Ё- ін--земец. Ё- і--------- Ё- і-ш-з-м-ц- ------------- Ён іншаземец. 0
E- іn----e----. E- і----------- E- і-s-a-e-e-s- --------------- En іnshazemets.
Ta räägib mitut keelt. Ё----з-а---е--а---ка-ь--- м-в--. Ё- р-------- н- н-------- м----- Ё- р-з-а-л-е н- н-к-л-к-х м-в-х- -------------------------------- Ён размаўляе на некалькіх мовах. 0
E- --zm---------a-nekal’---h-m-vakh. E- r---------- n- n--------- m------ E- r-z-a-l-a-e n- n-k-l-k-k- m-v-k-. ------------------------------------ En razmaulyaye na nekal’kіkh movakh.
Olete te siin esimest korda? В- -пер---- т-т? В- ў------- т--- В- ў-е-ш-н- т-т- ---------------- Вы ўпершыню тут? 0
V------s-y--- --t? V- u--------- t--- V- u-e-s-y-y- t-t- ------------------ Vy upershynyu tut?
Ei, olin siin juba eelmisel aastal. Н-, я --о---- / бы-а ту- -ет--ь. Н-- я ў-- б-- / б--- т-- л------ Н-, я ў-о б-ў / б-л- т-т л-т-с-. -------------------------------- Не, я ўжо быў / была тут летась. 0
N-,--a -z------ - --la-t-t -etas’. N-- y- u--- b-- / b--- t-- l------ N-, y- u-h- b-u / b-l- t-t l-t-s-. ---------------------------------- Ne, ya uzho byu / byla tut letas’.
Kuid ainult ühe nädala. Ал----л--- адзін -ыд-е--. А-- т----- а---- т------- А-е т-л-к- а-з-н т-д-е-ь- ------------------------- Але толькі адзін тыдзень. 0
A-e--o-’-і-a-----t-----’. A-- t----- a---- t------- A-e t-l-k- a-z-n t-d-e-’- ------------------------- Ale tol’kі adzіn tydzen’.
Kuidas teile meeldib meie juures? Як-Вам у н-с --д-ба--ца? Я- В-- у н-- п---------- Я- В-м у н-с п-д-б-е-ц-? ------------------------ Як Вам у нас падабаецца? 0
Y-k-Vam ---as --da-a----sa? Y-- V-- u n-- p------------ Y-k V-m u n-s p-d-b-e-s-s-? --------------------------- Yak Vam u nas padabaetstsa?
Väga. Inimesed on toredad. В-л-м--п-д----ц----Т-т-д-б------дз-. В----- п---------- Т-- д----- л----- В-л-м- п-д-б-е-ц-. Т-т д-б-ы- л-д-і- ------------------------------------ Вельмі падабаецца. Тут добрыя людзі. 0
V----і--ad----t------T-t dobryya lyud-і. V----- p------------ T-- d------ l------ V-l-m- p-d-b-e-s-s-. T-t d-b-y-a l-u-z-. ---------------------------------------- Vel’mі padabaetstsa. Tut dobryya lyudzі.
Ja maastik meeldib mulle samuti. І п---ода -н- -а-------а--б--ц--. І п------ м-- т------ п---------- І п-ы-о-а м-е т-к-а-а п-д-б-е-ц-. --------------------------------- І прырода мне таксама падабаецца. 0
І--r-ro-a---e-ta-sam- padaba-ts-s-. І p------ m-- t------ p------------ І p-y-o-a m-e t-k-a-a p-d-b-e-s-s-. ----------------------------------- І pryroda mne taksama padabaetstsa.
Kes te ametilt olete? К-м Вы ---цу---? К-- В- п-------- К-м В- п-а-у-ц-? ---------------- Кім Вы працуеце? 0
Kіm Vy p-a-s---s-? K-- V- p---------- K-m V- p-a-s-e-s-? ------------------ Kіm Vy pratsuetse?
Ma olen tõlkija. Я пера-лад---. Я п----------- Я п-р-к-а-ч-к- -------------- Я перакладчык. 0
Y- p--a-l-dc-y-. Y- p------------ Y- p-r-k-a-c-y-. ---------------- Ya perakladchyk.
Ma tõlgin raamatuid. Я---рак-ад-ю к--г-. Я п--------- к----- Я п-р-к-а-а- к-і-і- ------------------- Я перакладаю кнігі. 0
Ya -e----ada-u k--g-. Y- p---------- k----- Y- p-r-k-a-a-u k-і-і- --------------------- Ya perakladayu knіgі.
Olete te üksi siin? Вы -у- --з-н? В- т-- а----- В- т-т а-з-н- ------------- Вы тут адзін? 0
Vy-tut-ad-іn? V- t-- a----- V- t-t a-z-n- ------------- Vy tut adzіn?
Ei, mu naine / mu mees on ka siin. Н-, ма- ---ка-/ м-й м-ж-та-с--а---т. Н-- м-- ж---- / м-- м-- т------ т--- Н-, м-я ж-н-а / м-й м-ж т-к-а-а т-т- ------------------------------------ Не, мая жонка / мой муж таксама тут. 0
Ne,--ay- zh-n-a /-m-y---z--taks-ma----. N-- m--- z----- / m-- m--- t------ t--- N-, m-y- z-o-k- / m-y m-z- t-k-a-a t-t- --------------------------------------- Ne, maya zhonka / moy muzh taksama tut.
Ja seal on mu mõlemad lapsed. А-т-- -в-е-м-і- --я-ей. А т-- д--- м--- д------ А т-м д-о- м-і- д-я-е-. ----------------------- А там двое маіх дзяцей. 0
A--am dv-e m---- dzy-tse-. A t-- d--- m---- d-------- A t-m d-o- m-і-h d-y-t-e-. -------------------------- A tam dvoe maіkh dzyatsey.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Romaani keeled

700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!