Vestmik

et Small Talk 3   »   ar ‫محادثة قصيرة ،رقم 3‬

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

‫22 [اثنان وعشرون]‬

22 [athnan waeashruna]

‫محادثة قصيرة ،رقم 3‬

[mhadathat qasirat ,raqam 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? ‫-- تد-ن؟‬ ‫-- ت----- ‫-ل ت-خ-؟- ---------- ‫هل تدخن؟‬ 0
hl -----? h- t----- h- t-k-n- --------- hl tdkhn?
Varem jah. ‫ك-- س--قا- --خن-‬ ‫--- س----- أ----- ‫-ن- س-ب-ا- أ-خ-.- ------------------ ‫كنت سابقاً أدخن.‬ 0
kun---ab-a-n---d--hna. k--- s------ '-------- k-n- s-b-a-n '-d-k-n-. ---------------------- kunt sabqaan 'adakhna.
Aga enam ma ei suitseta. ‫--ن-ا-ا----خلي- ع---‬ ‫--- ا---- ت---- ع---- ‫-ك- ا-ا-، ت-ل-ت ع-ه-‬ ---------------------- ‫لكن الان، تخليت عنه.‬ 0
lk-- -l-----takh--t ea-h-. l--- a----- t------ e----- l-u- a-a-n- t-k-l-t e-n-a- -------------------------- lkun alaan, takhlit eanha.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? ‫أي-ع---إن----ت؟‬ ‫------ إ- د----- ‫-ي-ع-ك إ- د-ن-؟- ----------------- ‫أيزعجك إن دخنت؟‬ 0
aya-ae--- '----d----at? a-------- '--- d------- a-a-a-j-k '-i- d-k-n-t- ----------------------- ayazaejuk 'iin dakhnat?
Ei, absoluutselt mitte. ‫لا- ------إطلا-.‬ ‫--- ع-- ا-------- ‫-ا- ع-ى ا-إ-ل-ق-‬ ------------------ ‫لا، على الإطلاق.‬ 0
l--- ---aa -l'iit-a-. l--- e---- a--------- l-a- e-l-a a-'-i-l-q- --------------------- laa, ealaa al'iitlaq.
See ei häiri mind. ‫ه-ا-لا يزعجن-.‬ ‫--- ل- ي------- ‫-ذ- ل- ي-ع-ن-.- ---------------- ‫هذا لا يزعجني.‬ 0
h-h- l- -u--e-j--. h--- l- y--------- h-h- l- y-z-e-j-i- ------------------ hdha la yuzaeajni.
Joote te midagi? ‫- تش----يئ---‬ ‫- ت--- ش------ ‫- ت-ر- ش-ئ-ا-‬ --------------- ‫أ تشرب شيئًا؟‬ 0
a-ta--ru----yya--? a t------ s------- a t-s-r-b s-y-a-a- ------------------ a tashrub shyyana?
Üks konjak? ‫--حا- من ا----ي-ك-‬ ‫----- م- ا--------- ‫-د-ا- م- ا-ك-ن-ا-؟- -------------------- ‫قدحاً من الكونياك؟‬ 0
qdh--n m-- alk-n---? q----- m-- a-------- q-h-a- m-n a-k-n-a-? -------------------- qdhaan min alkuniak?
Ei, pigem üks õlu. ‫-ا---ف-ل -أ-ا---ن --جع-.‬ ‫--- أ--- ك---- م- ا------ ‫-ا- أ-ض- ك-س-ً م- ا-ج-ة-‬ -------------------------- ‫لا، أفضل كأساً من الجعة.‬ 0
l-a, -a---l--a-aan m-n --ji--ta. l--- '----- k----- m-- a-------- l-a- '-f-a- k-s-a- m-n a-j-e-t-. -------------------------------- laa, 'afdal kasaan min aljieata.
Reisite te palju? ‫---اف- ك-ي-ًا-‬ ‫------ ك------- ‫-ت-ا-ر ك-ي-ً-؟- ---------------- ‫أتسافر كثيرًا؟‬ 0
atasaf-r-k-hyrana? a------- k-------- a-a-a-i- k-h-r-n-? ------------------ atasafir kthyrana?
Jah, peamiselt on need tööreisid. ‫-عم، و----ً- -- -كون--حل-ت -مل-‬ ‫---- و------ م- ت--- ر---- ع---- ‫-ع-، و-ا-ب-ا م- ت-و- ر-ل-ت ع-ل-‬ --------------------------------- ‫نعم، وغالبًا ما تكون رحلات عمل.‬ 0
n-i------a-b-n- -a-ta-----i--at eamal-. n---- w-------- m- t---- r----- e------ n-i-, w-h-l-a-a m- t-k-n r-h-a- e-m-l-. --------------------------------------- neim, wghalbana ma takun rihlat eamala.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. ‫و-كن--ل-----ض- -لإ--زة-هن-.‬ ‫---- ا--- ن--- ا------ ه---- ‫-ل-ن ا-آ- ن-ض- ا-إ-ا-ة ه-ا-‬ ----------------------------- ‫ولكن الآن نمضي الإجازة هنا.‬ 0
w------la-----di-al'i-ja-at hu--. w---- a--- n---- a--------- h---- w-k-n a-a- n-m-i a-'-i-a-a- h-n-. --------------------------------- wlkun alan namdi al'iijazat huna.
On alles kuumus! ‫م--هذا-ال-ر!‬ ‫-- ه-- ا----- ‫-ا ه-ا ا-ح-!- -------------- ‫ما هذا الحر!‬ 0
m--hdha-alh-r! m- h--- a----- m- h-h- a-h-r- -------------- ma hdha alhar!
Jah, täna on tõeliselt kuum. ‫-ع-- ب--فع---لي-م ح----دًا-‬ ‫---- ب----- ا---- ح-- ج----- ‫-ع-، ب-ل-ع- ا-ي-م ح-ر ج-ً-.- ----------------------------- ‫نعم، بالفعل اليوم حار جدًا.‬ 0
n-im- ----e--al---m ha--jd-n-. n---- b----- a----- h-- j----- n-i-, b-l-e- a-y-w- h-r j-a-a- ------------------------------ neim, balfel alyawm har jdana.
Lähme rõdule. ‫لنخرج-إ-- ----رف--‬ ‫----- إ-- ا-------- ‫-ن-ر- إ-ى ا-ش-ر-ة-‬ -------------------- ‫لنخرج إلى الشُرفة.‬ 0
ln--h--j------- a-s--rf. l------- '----- a------- l-a-h-u- '-i-a- a-s-u-f- ------------------------ lnakhruj 'iilaa alshurf.
Homme on siin pidu. ‫غ-اً --ق-م--فل- هنا.‬ ‫---- س---- ح--- ه---- ‫-د-ً س-ق-م ح-ل- ه-ا-‬ ---------------------- ‫غداً ستقام حفلة هنا.‬ 0
g-d--- s--u-am-haf---a- -una. g----- s------ h------- h---- g-d-a- s-t-q-m h-f-a-a- h-n-. ----------------------------- ghdaan satuqam haflatan huna.
Tulete te ka? ‫ه- س---ي-أ-ض-؟‬ ‫-- س---- أ----- ‫-ل س-ا-ي أ-ض-؟- ---------------- ‫هل ستاتي أيضا؟‬ 0
h- --t-t- --yd-? h- s----- '----- h- s-t-t- '-y-a- ---------------- hl satati 'ayda?
Jah, me oleme ka kutsutud. ‫طب-اً، فنحن -دعوّ---‬ ‫------ ف--- م-------- ‫-ب-ا-، ف-ح- م-ع-ّ-ن-‬ ---------------------- ‫طبعاً، فنحن مدعوّون.‬ 0
tbea--- fn------w-wn. t------ f--- m------- t-e-a-, f-h- m-e-w-n- --------------------- tbeaan, fnhn mdewwwn.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...