Vestmik

et Small Talk 3   »   da Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [toogtyve]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Ry--r du? R---- d-- R-g-r d-? --------- Ryger du? 0
Varem jah. Je----r g-ort --t. J-- h-- g---- d--- J-g h-r g-o-t d-t- ------------------ Jeg har gjort det. 0
Aga enam ma ei suitseta. M----u-r-g-r--e---kk------. M-- n- r---- j-- i--- m---- M-n n- r-g-r j-g i-k- m-r-. --------------------------- Men nu ryger jeg ikke mere. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? G-ner-r---t-dig--hv-- jeg-ryg-r? G------ d-- d--- h--- j-- r----- G-n-r-r d-t d-g- h-i- j-g r-g-r- -------------------------------- Generer det dig, hvis jeg ryger? 0
Ei, absoluutselt mitte. N-j- ---olu- i---. N--- a------ i---- N-j- a-s-l-t i-k-. ------------------ Nej, absolut ikke. 0
See ei häiri mind. D----enere- -i--i-k-. D-- g------ m-- i---- D-t g-n-r-r m-g i-k-. --------------------- Det generer mig ikke. 0
Joote te midagi? T-g --g-- -- ---k-e. T-- n---- a- d------ T-g n-g-t a- d-i-k-. -------------------- Tag noget at drikke. 0
Üks konjak? E- -og-a-? E- c------ E- c-g-a-? ---------- En cognac? 0
Ei, pigem üks õlu. N-j-----le-- ----l. N--- h------ e- ø-- N-j- h-l-e-e e- ø-. ------------------- Nej, hellere en øl. 0
Reisite te palju? R-j-e--du m--e-? R----- d- m----- R-j-e- d- m-g-t- ---------------- Rejser du meget? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ja,-f------ me-te på--or-------sr-jse. J-- f-- d-- m---- p- f---------------- J-, f-r d-t m-s-e p- f-r-e-n-n-s-e-s-. -------------------------------------- Ja, for det meste på forretningsrejse. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M----- -r--i på -e-i-. M-- n- e- v- p- f----- M-n n- e- v- p- f-r-e- ---------------------- Men nu er vi på ferie. 0
On alles kuumus! Hv-- -r-he---ar--! H--- e- h-- v----- H-o- e- h-r v-r-t- ------------------ Hvor er her varmt! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Ja,---d-- -- -et-v-r-el-g varmt. J-- i d-- e- d-- v------- v----- J-, i d-g e- d-t v-r-e-i- v-r-t- -------------------------------- Ja, i dag er det virkelig varmt. 0
Lähme rõdule. L-d -s g--ud -- a--an-n. L-- o- g- u- p- a------- L-d o- g- u- p- a-t-n-n- ------------------------ Lad os gå ud på altanen. 0
Homme on siin pidu. I---rg-- e--he- -e--. I m----- e- h-- f---- I m-r-e- e- h-r f-s-. --------------------- I morgen er her fest. 0
Tulete te ka? K-mmer--- og--? K----- d- o---- K-m-e- d- o-s-? --------------- Kommer du også? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ja,--i-------å----i----t. J-- v- e- o--- i--------- J-, v- e- o-s- i-v-t-r-t- ------------------------- Ja, vi er også inviteret. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...