Vestmik

et Small Talk 3   »   hi गपशप ३

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

२२ [बाईस]

22 [baees]

गपशप ३

[gapashap 3]

eesti hindi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? क्-- आ- ध------- क--- / क--- ह--? क्या आप धूम्रपान करते / करती हैं? 0
k-- a-- d---------- k----- / k------ h---? ky- a-- d---------- k----- / k------ h---? kya aap dhoomrapaan karate / karatee hain? k-a a-p d-o-m-a-a-n k-r-t- / k-r-t-e h-i-? ---------------------------/-------------?
Varem jah. जी ह--- प--- क--- थ- / क--- थी जी हाँ, पहले करता था / करती थी 0
j-- h---, p----- k----- t-- / k------ t--- je- h---- p----- k----- t-- / k------ t--e jee haan, pahale karata tha / karatee thee j-e h-a-, p-h-l- k-r-t- t-a / k-r-t-e t-e- --------,-------------------/-------------
Aga enam ma ei suitseta. ले--- अ- ध------- न--- क--- / क--- ह-ँ लेकिन अब धूम्रपान नहीं करता / करती हूँ 0
l---- a- d---------- n---- k----- / k------ h--- le--- a- d---------- n---- k----- / k------ h--n lekin ab dhoomrapaan nahin karata / karatee hoon l-k-n a- d-o-m-a-a-n n-h-n k-r-t- / k-r-t-e h-o- ----------------------------------/-------------
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? अग- म-- स----- प--- त- क--- आ--- त---- ह---? अगर मैं सिगरेट पीऊँ तो क्या आपको तकलीफ़ होगी? 0
a--- m--- s------ p----- t- k-- a----- t------- h----? ag-- m--- s------ p----- t- k-- a----- t------- h----? agar main sigaret peeoon to kya aapako takaleef hogee? a-a- m-i- s-g-r-t p-e-o- t- k-a a-p-k- t-k-l-e- h-g-e? -----------------------------------------------------?
Ei, absoluutselt mitte. जी न---- ब------ न--ं जी नहीं, बिल्कुल नहीं 0
j-- n----, b----- n---- je- n----- b----- n---n jee nahin, bilkul nahin j-e n-h-n, b-l-u- n-h-n ---------,-------------
See ei häiri mind. मु-- त---- न--- ह--ी मुझे तकलीफ़ नहीं होगी 0
m---- t------- n---- h---- mu--- t------- n---- h---e mujhe takaleef nahin hogee m-j-e t-k-l-e- n-h-n h-g-e --------------------------
Joote te midagi? क्-- आ- क-- प------? क्या आप कुछ पीयेंगे? 0
k-- a-- k---- p-------? ky- a-- k---- p-------? kya aap kuchh peeyenge? k-a a-p k-c-h p-e-e-g-? ----------------------?
Üks konjak? एक क----? एक कोनॅक? 0
e- k-----? ek k-----? ek konaik? e- k-n-i-? ---------?
Ei, pigem üks õlu. जी न---- ह- स-- त- ए- ब--र जी नहीं, हो सके तो एक बीअर 0
j-- n----, h- s--- t- e- b---- je- n----- h- s--- t- e- b---r jee nahin, ho sake to ek beear j-e n-h-n, h- s-k- t- e- b-e-r ---------,--------------------
Reisite te palju? क्-- आ- ब--- य----- क--- / क--- ह--? क्या आप बहुत यात्रा करते / करती हैं? 0
k-- a-- b---- y----- k----- / k------ h---? ky- a-- b---- y----- k----- / k------ h---? kya aap bahut yaatra karate / karatee hain? k-a a-p b-h-t y-a-r- k-r-t- / k-r-t-e h-i-? ----------------------------/-------------?
Jah, peamiselt on need tööreisid. जी ह--- अ----- क-- क- ल-ए जी हाँ, अधिकतर काम के लिए 0
j-- h---, a-------- k--- k- l-- je- h---- a-------- k--- k- l-e jee haan, adhikatar kaam ke lie j-e h-a-, a-h-k-t-r k-a- k- l-e --------,----------------------
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. ले--- अ- ह- य--- छ-------- क- ल-- आ-- ह-ं लेकिन अब हम यहाँ छुट्टियों के लिए आये हैं 0
l---- a- h-- y----- c--------- k- l-- a--- h--- le--- a- h-- y----- c--------- k- l-- a--- h--n lekin ab ham yahaan chhuttiyon ke lie aaye hain l-k-n a- h-m y-h-a- c-h-t-i-o- k- l-e a-y- h-i- -----------------------------------------------
On alles kuumus! कि--- ग---- ह-! कितनी गर्मी है! 0
k------ g----- h--! ki----- g----- h--! kitanee garmee hai! k-t-n-e g-r-e- h-i! ------------------!
Jah, täna on tõeliselt kuum. हा-- आ- ब--- ग---- है हाँ, आज बहुत गर्मी है 0
h---, a-- b---- g----- h-- ha--- a-- b---- g----- h-i haan, aaj bahut garmee hai h-a-, a-j b-h-t g-r-e- h-i ----,---------------------
Lähme rõdule. हम छ---- म-- ज---? हम छज्जे में जाएँ? 0
h-- c------ m--- j---? ha- c------ m--- j---? ham chhajje mein jaen? h-m c-h-j-e m-i- j-e-? ---------------------?
Homme on siin pidu. कल य--- ए- प----- है कल यहाँ एक पार्टी है 0
k-- y----- e- p------ h-- ka- y----- e- p------ h-i kal yahaan ek paartee hai k-l y-h-a- e- p-a-t-e h-i -------------------------
Tulete te ka? क्-- आ- भ- आ------ / आ------ ह--? क्या आप भी आनेवाले / आनेवाली हैं? 0
k-- a-- b--- a-------- / a--------- h---? ky- a-- b--- a-------- / a--------- h---? kya aap bhee aanevaale / aanevaalee hain? k-a a-p b-e- a-n-v-a-e / a-n-v-a-e- h-i-? -----------------------/----------------?
Jah, me oleme ka kutsutud. जी ह--- ह--- भ- ब----- ग-- है जी हाँ, हमें भी बुलाया गया है 0
j-- h---, h---- b--- b------ g--- h-- je- h---- h---- b--- b------ g--- h-i jee haan, hamen bhee bulaaya gaya hai j-e h-a-, h-m-n b-e- b-l-a-a g-y- h-i --------,----------------------------

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...