Vestmik

et Small Talk 3   »   mk Мал разговор 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [дваесет и два]

22 [dvayesyet i dva]

Мал разговор 3

[Mal razguovor 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? П--и-- л-? П----- л-- П-ш-т- л-? ---------- Пушите ли? 0
Po-s-i--e-li? P-------- l-- P-o-h-t-e l-? ------------- Pooshitye li?
Varem jah. Пор-н--д-. П----- д-- П-р-н- д-. ---------- Порано да. 0
Por--o -a. P----- d-- P-r-n- d-. ---------- Porano da.
Aga enam ma ei suitseta. Но------н--пу--- -о-еќ-. Н- с--- н- п---- п------ Н- с-г- н- п-ш-м п-в-ќ-. ------------------------ Но сега не пушам повеќе. 0
No--yeg-- nye po--h---------jye. N- s----- n-- p------ p--------- N- s-e-u- n-e p-o-h-m p-v-e-j-e- -------------------------------- No syegua nye poosham povyekjye.
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Ќе В- -р-ч----- а---јас пу-ам? Ќ- В- п---- л-- а-- ј-- п----- Ќ- В- п-е-и л-, а-о ј-с п-ш-м- ------------------------------ Ќе Ви пречи ли, ако јас пушам? 0
K--- V- p-y---i li--a-o ----poos--m? K--- V- p------ l-- a-- ј-- p------- K-y- V- p-y-c-i l-, a-o ј-s p-o-h-m- ------------------------------------ Kjye Vi pryechi li, ako јas poosham?
Ei, absoluutselt mitte. Н-, во--ш-о -е. Н-- в------ н-- Н-, в-о-ш-о н-. --------------- Не, воопшто не. 0
N-e,--oo-sht--n-e. N--- v------- n--- N-e- v-o-s-t- n-e- ------------------ Nye, voopshto nye.
See ei häiri mind. Т----е -и-п-е--. Т-- н- м- п----- Т-а н- м- п-е-и- ---------------- Тоа не ми пречи. 0
To--n-- mi----e--i. T-- n-- m- p------- T-a n-e m- p-y-c-i- ------------------- Toa nye mi pryechi.
Joote te midagi? Ќе-с- -а--ете--и -е--о? Ќ- с- н------ л- н----- Ќ- с- н-п-е-е л- н-ш-о- ----------------------- Ќе се напиете ли нешто? 0
K-ye sy- napi----e--- n-e-h--? K--- s-- n-------- l- n------- K-y- s-e n-p-y-t-e l- n-e-h-o- ------------------------------ Kjye sye napiyetye li nyeshto?
Üks konjak? Е--- коња-? Е--- к----- Е-е- к-њ-к- ----------- Еден коњак? 0
Ye-y-n ko--k? Y----- k----- Y-d-e- k-њ-k- ------------- Yedyen koњak?
Ei, pigem üks õlu. Н-, под--ро--д-о-пи-о. Н-- п------ е--- п---- Н-, п-д-б-о е-н- п-в-. ---------------------- Не, подобро едно пиво. 0
N-e, p--o--o yed-- -i-o. N--- p------ y---- p---- N-e- p-d-b-o y-d-o p-v-. ------------------------ Nye, podobro yedno pivo.
Reisite te palju? П--ув-те--- -н---? П------- л- м----- П-т-в-т- л- м-о-у- ------------------ Патувате ли многу? 0
P-t--------l- -n--u--? P--------- l- m------- P-t-o-a-y- l- m-o-u-o- ---------------------- Patoovatye li mnoguoo?
Jah, peamiselt on need tööreisid. Да--тоа--- на-чест--слу-б--и п-ту-ања. Д-- т-- с- н------- с------- п-------- Д-, т-а с- н-ј-е-т- с-у-б-н- п-т-в-њ-. -------------------------------------- Да, тоа се најчесто службени патувања. 0
D-,------ye ---chye-to --o--by-ni pa--o-aњa. D-- t-- s-- n--------- s--------- p--------- D-, t-a s-e n-ј-h-e-t- s-o-ʐ-y-n- p-t-o-a-a- -------------------------------------------- Da, toa sye naјchyesto slooʐbyeni patoovaњa.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. Н- -е---с-е----е--а--дм-р. Н- с--- с-- о--- н- о----- Н- с-г- с-е о-д- н- о-м-р- -------------------------- Но сега сме овде на одмор. 0
No---eg-a--mye-ovdye na o-m--. N- s----- s--- o---- n- o----- N- s-e-u- s-y- o-d-e n- o-m-r- ------------------------------ No syegua smye ovdye na odmor.
On alles kuumus! Каква-го-еш-и-а! К---- г--------- К-к-а г-р-ш-и-а- ---------------- Каква горештина! 0
K-kva g----e----n-! K---- g------------ K-k-a g-o-y-s-t-n-! ------------------- Kakva guoryeshtina!
Jah, täna on tõeliselt kuum. Д-,---н-с е н---с--н- -е--о. Д-- д---- е н-------- ж----- Д-, д-н-с е н-в-с-и-а ж-ш-о- ---------------------------- Да, денес е навистина жешко. 0
D-------ye--y- --v-----a -y-s-k-. D-- d------ y- n-------- ʐ------- D-, d-e-y-s y- n-v-s-i-a ʐ-e-h-o- --------------------------------- Da, dyenyes ye navistina ʐyeshko.
Lähme rõdule. Од-ме ----ал--н--. О---- н- б-------- О-и-е н- б-л-о-о-. ------------------ Одиме на балконот. 0
O-i-ye--a-balko-o-. O----- n- b-------- O-i-y- n- b-l-o-o-. ------------------- Odimye na balkonot.
Homme on siin pidu. У-ре о--е-ќе --- заба--. У--- о--- ќ- и-- з------ У-р- о-д- ќ- и-а з-б-в-. ------------------------ Утре овде ќе има забава. 0
O-t--e -vdy---jye im---a----. O----- o---- k--- i-- z------ O-t-y- o-d-e k-y- i-a z-b-v-. ----------------------------- Ootrye ovdye kjye ima zabava.
Tulete te ka? Ќе--о---т--л--и Вие? Ќ- д------ л- и В--- Ќ- д-ј-е-е л- и В-е- -------------------- Ќе дојдете ли и Вие? 0
Kjy----------e li-i-V--e? K--- d-------- l- i V---- K-y- d-ј-y-t-e l- i V-y-? ------------------------- Kjye doјdyetye li i Viye?
Jah, me oleme ka kutsutud. Да--и-ние исто -а-а -ме--ока----. Д-- и н-- и--- т--- с-- п-------- Д-, и н-е и-т- т-к- с-е п-к-н-т-. --------------------------------- Да, и ние исто така сме поканети. 0
Da- i----e i--- tak-----e----anye-i. D-- i n--- i--- t--- s--- p--------- D-, i n-y- i-t- t-k- s-y- p-k-n-e-i- ------------------------------------ Da, i niye isto taka smye pokanyeti.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...