Vestmik

et Small Talk 3   »   sv Småprat 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [tjugotvå]

Småprat 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Rö-----i? R---- n-- R-k-r n-? --------- Röker ni? 0
Varem jah. F--ut ja. F---- j-- F-r-t j-. --------- Förut ja. 0
Aga enam ma ei suitseta. M----u--ö--r--a- ---e lä----. M-- n- r---- j-- i--- l------ M-n n- r-k-r j-g i-t- l-n-r-. ----------------------------- Men nu röker jag inte längre. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? S-ö- --t--- -m---- r-ke-? S--- d-- e- o- j-- r----- S-ö- d-t e- o- j-g r-k-r- ------------------------- Stör det er om jag röker? 0
Ei, absoluutselt mitte. Nej- --te alls. N--- i--- a---- N-j- i-t- a-l-. --------------- Nej, inte alls. 0
See ei häiri mind. D-- ---r mi- ----. D-- s--- m-- i---- D-t s-ö- m-g i-t-. ------------------ Det stör mig inte. 0
Joote te midagi? Vill--i -a--å-ot --t-dr--ka? V--- n- h- n---- a-- d------ V-l- n- h- n-g-t a-t d-i-k-? ---------------------------- Vill ni ha något att dricka? 0
Üks konjak? E---on-a-? E- k------ E- k-n-a-? ---------- En konjak? 0
Ei, pigem üks õlu. N--, ---lre -n -l. N--- h----- e- ö-- N-j- h-l-r- e- ö-. ------------------ Nej, hellre en öl. 0
Reisite te palju? Ä--n---------ut- och----e-? Ä- n- m----- u-- o-- r----- Ä- n- m-c-e- u-e o-h r-s-r- --------------------------- Är ni mycket ute och reser? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ja,---r d-- -e--- är-det --f---re-or. J-- f-- d-- m---- ä- d-- a----------- J-, f-r d-t m-s-a ä- d-t a-f-r-r-s-r- ------------------------------------- Ja, för det mesta är det affärsresor. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. M-n--u -r--i-på -e----er-h--. M-- n- ä- v- p- s------- h--- M-n n- ä- v- p- s-m-s-e- h-r- ----------------------------- Men nu är vi på semester här. 0
On alles kuumus! V-l-e---e--a! V----- h----- V-l-e- h-t-a- ------------- Vilken hetta! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. J-- --a--ä--de--v--kl--e- -et-. J-- i--- ä- d-- v-------- h---- J-, i-a- ä- d-t v-r-l-g-n h-t-. ------------------------------- Ja, idag är det verkligen hett. 0
Lähme rõdule. V- g-- ut--å -alk-ng--. V- g-- u- p- b--------- V- g-r u- p- b-l-o-g-n- ----------------------- Vi går ut på balkongen. 0
Homme on siin pidu. I-org-n ä- d-----st-h--. I------ ä- d-- f--- h--- I-o-g-n ä- d-t f-s- h-r- ------------------------ Imorgon är det fest här. 0
Tulete te ka? K--me--n- o----? K----- n- o----- K-m-e- n- o-k-å- ---------------- Kommer ni också? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. J-, -i-ä- -c--- -n--u-n-. J-- v- ä- o---- i-------- J-, v- ä- o-k-å i-b-u-n-. ------------------------- Ja, vi är också inbjudna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...