Vestmik

et Small Talk 3   »   ur ‫مختصر گفتگو 3‬

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

‫22 [بایس]‬

bais

‫مختصر گفتگو 3‬

[mukhtasir guftagu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti urdi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? ‫--ا آ---گ-ی--پ--ے ہی-؟‬ ‫--- آ- س---- پ--- ہ---- ‫-ی- آ- س-ر-ٹ پ-ت- ہ-ں-‬ ------------------------ ‫کیا آپ سگریٹ پیتے ہیں؟‬ 0
kya -a- --g-et-e--e---y hain? k-- a-- c------- p----- h---- k-a a-p c-g-e-t- p-e-a- h-i-? ----------------------------- kya aap cigrette peetay hain?
Varem jah. ‫-ہلے پیتا تھ-‬ ‫---- پ--- ت--- ‫-ہ-ے پ-ت- ت-ا- --------------- ‫پہلے پیتا تھا‬ 0
p-hlay ---t--t-a p----- p---- t-- p-h-a- p-e-a t-a ---------------- pehlay peeta tha
Aga enam ma ei suitseta. ‫--کن--- -یں -----پیتا -و-‬ ‫---- ا- م-- ن--- پ--- ہ--- ‫-ی-ن ا- م-ں ن-ی- پ-ت- ہ-ں- --------------------------- ‫لیکن اب میں نہیں پیتا ہوں‬ 0
l-k-n -- --i----h- peet--h-n l---- a- m--- n--- p---- h-- l-k-n a- m-i- n-h- p-e-a h-n ---------------------------- lekin ab mein nahi peeta hon
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? ‫ا-ر م-ں سگری- پی-ں--و--پ-ا--را- ت-----ں --ی- گ--‬ ‫--- م-- س---- پ--- ت- آ- ا----- ت- ن--- ک--- گ--- ‫-گ- م-ں س-ر-ٹ پ-و- ت- آ- ا-ت-ا- ت- ن-ی- ک-ی- گ-؟- -------------------------------------------------- ‫اگر میں سگریٹ پیوں تو آپ اعتراض تو نہیں کریں گے؟‬ 0
a-ar-m-in --g-ett-----a-- ait-aa--t- n-hi k-r-- --? a--- m--- c------- t- a-- a------ t- n--- k---- g-- a-a- m-i- c-g-e-t- t- a-p a-t-a-z t- n-h- k-r-n g-? --------------------------------------------------- agar mein cigrette to aap aitraaz to nahi karen ge?
Ei, absoluutselt mitte. ‫-ہ--،-ب--ک--نہ-ں‬ ‫----- ب---- ن---- ‫-ہ-ں- ب-ل-ل ن-ی-‬ ------------------ ‫نہیں، بالکل نہیں‬ 0
n-h----i-k---nahi n---- b----- n--- n-h-, b-l-u- n-h- ----------------- nahi, bilkul nahi
See ei häiri mind. ‫--ھے-ک--ی ت--ی--ن-یں ہ- گی‬ ‫---- ک--- ت---- ن--- ہ- گ-- ‫-ج-ے ک-ئ- ت-ل-ف ن-ی- ہ- گ-‬ ---------------------------- ‫مجھے کوئی تکلیف نہیں ہو گی‬ 0
mu----koy---kl-ef ---i--o-gi m---- k-- t------ n--- h- g- m-j-e k-y t-k-e-f n-h- h- g- ---------------------------- mujhe koy takleef nahi ho gi
Joote te midagi? ‫--ا ----چھ پئ-- ---‬ ‫--- آ- ک-- پ--- گ--- ‫-ی- آ- ک-ھ پ-ی- گ-؟- --------------------- ‫کیا آپ کچھ پئیں گے؟‬ 0
k-a-a-----ch -e? k-- a-- k--- g-- k-a a-p k-c- g-? ---------------- kya aap kuch ge?
Üks konjak? ‫ک------‬ ‫-------- ‫-و-ی-ک-‬ --------- ‫کونیاک؟‬ 0
ko---k? k------ k-n-a-? ------- konyak?
Ei, pigem üks õlu. ‫----،-بی--‬ ‫----- ب---- ‫-ہ-ں- ب-ئ-‬ ------------ ‫نہیں، بیئر‬ 0
n---, b--r n---- b--- n-h-, b-e- ---------- nahi, beer
Reisite te palju? ‫ک-ا آپ-بہ- --- ک-ت- ہ-ں؟‬ ‫--- آ- ب-- س-- ک--- ہ---- ‫-ی- آ- ب-ت س-ر ک-ت- ہ-ں-‬ -------------------------- ‫کیا آپ بہت سفر کرتے ہیں؟‬ 0
k-- ----b-h-t---fa- ka--e hain? k-- a-- b---- s---- k---- h---- k-a a-p b-h-t s-f-r k-r-e h-i-? ------------------------------- kya aap bohat safar karte hain?
Jah, peamiselt on need tööreisid. ‫جی-ہاں----ا-- ت- --ار--کی-وجہ-سے‬ ‫-- ہ--- ز---- ت- ت---- ک- و-- س-- ‫-ی ہ-ں- ز-ا-ہ ت- ت-ا-ت ک- و-ہ س-‬ ---------------------------------- ‫جی ہاں، زیادہ تر تجارت کی وجہ سے‬ 0
je------,-ziya-a t-r--ija-at -i ----h--e j-- h---- z----- t-- t------ k- w---- s- j-e h-a-, z-y-d- t-r t-j-r-t k- w-j-h s- ---------------------------------------- jee haan, ziyada tar tijarat ki wajah se
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. ‫-------ھی ہم-ی-ا--چ--یاں---ا-ر----ی-‬ ‫---- ا--- ہ- ی--- چ----- م-- ر-- ہ--- ‫-ی-ن ا-ھ- ہ- ی-ا- چ-ٹ-ا- م-ا ر-ے ہ-ں- -------------------------------------- ‫لیکن ابھی ہم یہاں چھٹیاں منا رہے ہیں‬ 0
l-k---ab-i-hu- --ha--c---t-y-----n- -ah-y-h--n l---- a--- h-- y---- c-------- m--- r---- h--- l-k-n a-h- h-m y-h-n c-u-t-y-n m-n- r-h-y h-i- ---------------------------------------------- lekin abhi hum yahan chuttiyan mana rahay hain
On alles kuumus! ‫گر-ی-ہو -ہ---ے‬ ‫---- ہ- ر-- ہ-- ‫-ر-ی ہ- ر-ی ہ-‬ ---------------- ‫گرمی ہو رہی ہے‬ 0
g-rm- -o-rahi-hai g---- h- r--- h-- g-r-i h- r-h- h-i ----------------- garmi ho rahi hai
Jah, täna on tõeliselt kuum. ‫-ی-ہ--،-آ- -اق----ر-ی --‬ ‫-- ہ--- آ- و---- گ--- ہ-- ‫-ی ہ-ں- آ- و-ق-ی گ-م- ہ-‬ -------------------------- ‫جی ہاں، آج واقعی گرمی ہے‬ 0
j-e-ha--- --j--a-ai ga------i j-- h---- a-- w---- g---- h-- j-e h-a-, a-j w-q-i g-r-i h-i ----------------------------- jee haan, aaj waqai garmi hai
Lähme rõdule. ‫ہ- ب--ک--ی--ر ج--ے-ہی-‬ ‫-- ب------ پ- ج--- ہ--- ‫-م ب-ل-و-ی پ- ج-ت- ہ-ں- ------------------------ ‫ہم بالکونی پر جاتے ہیں‬ 0
hu--bal-on- p-r--hal-in h-- b------ p-- c------ h-m b-l-o-y p-r c-a-e-n ----------------------- hum balcony par chalein
Homme on siin pidu. ‫ک- ی--ں-پ---ی ہے‬ ‫-- ی--- پ---- ہ-- ‫-ل ی-ا- پ-ر-ی ہ-‬ ------------------ ‫کل یہاں پارٹی ہے‬ 0
k-l y--an----t- hai k-- y---- p---- h-- k-l y-h-n p-r-y h-i ------------------- kal yahan party hai
Tulete te ka? ‫-پ-ب-----یں -ے-کی-‬ ‫-- ب-- آ--- گ------ ‫-پ ب-ی آ-ی- گ-؟-ی-‬ -------------------- ‫آپ بھی آئیں گے؟کیآ‬ 0
aap b-i --y-nge? a-- b-- a------- a-p b-i a-y-n-e- ---------------- aap bhi aayenge?
Jah, me oleme ka kutsutud. ‫-ی--اں---میں----------دی--ئی--ے‬ ‫-- ہ--- ہ--- ب-- د--- د- گ-- ہ-- ‫-ی ہ-ں- ہ-ی- ب-ی د-و- د- گ-ی ہ-‬ --------------------------------- ‫جی ہاں، ہمیں بھی دعوت دی گئی ہے‬ 0
j-e ---n, -amein b---d-wa---- -a--h-i j-- h---- h----- b-- d---- d- g-- h-- j-e h-a-, h-m-i- b-i d-w-t d- g-i h-i ------------------------------------- jee haan, hamein bhi dawat di gai hai

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...