Vestmik

et Kokkusaamine   »   am ቀጠሮ

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [ሃያ አራት]

24 [ሃያ አራት]

ቀጠሮ

[ቀጠሮ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? አ-ቶ-ሱ-አመ-ጠህ-ሽ? አ---- አ------- አ-ቶ-ሱ አ-ለ-ህ-ሽ- -------------- አውቶቢሱ አመለጠህ/ሽ? 0
ቀ-ሮ ቀ-- ቀ-ሮ --- ቀጠሮ
Ma ootasin sind pool tundi. ለ--- ሰ-- ---ህ--። ለ--- ሰ-- ጠ------ ለ-ማ- ሰ-ት ጠ-ኩ-/-። ---------------- ለግማሽ ሰዓት ጠበኩህ/ሽ። 0
አውቶቢ------ህ--? አ---- አ------- አ-ቶ-ሱ አ-ለ-ህ-ሽ- -------------- አውቶቢሱ አመለጠህ/ሽ?
Kas sul ei ole mobiili kaasas? ሞ-ይልክ(-)---ል-ዝ--ም-ሽውም? ሞ-------- አ----------- ሞ-ይ-ክ-ሽ-ን አ-ያ-ከ-ም-ሽ-ም- ---------------------- ሞባይልክ(ሽ)ን አልያዝከውም/ሽውም? 0
አው-ቢ- አ-ለጠ--ሽ? አ---- አ------- አ-ቶ-ሱ አ-ለ-ህ-ሽ- -------------- አውቶቢሱ አመለጠህ/ሽ?
Ole täpne järgmine kord! በ-ቀጥለ---- -ሰአ-----! በ----- ጊ- በ--- ተ--- በ-ቀ-ለ- ጊ- በ-አ- ተ-ኝ- ------------------- በሚቀጥለው ጊዜ በሰአቱ ተገኝ! 0
ለግ-- -----በ--/ሽ። ለ--- ሰ-- ጠ------ ለ-ማ- ሰ-ት ጠ-ኩ-/-። ---------------- ለግማሽ ሰዓት ጠበኩህ/ሽ።
Võta järgmine kord takso! በ-ቀጥለ- ጊዜ -ክ- --! በ----- ጊ- ታ-- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ታ-ሲ ያ-! ----------------- በሚቀጥለው ጊዜ ታክሲ ያዝ! 0
ለግማሽ-ሰዓት--በ-ህ-ሽ። ለ--- ሰ-- ጠ------ ለ-ማ- ሰ-ት ጠ-ኩ-/-። ---------------- ለግማሽ ሰዓት ጠበኩህ/ሽ።
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! በ--ጥለ---- ጃን----ዝ! በ----- ጊ- ጃ--- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ጃ-ጥ- ያ-! ------------------ በሚቀጥለው ጊዜ ጃንጥላ ያዝ! 0
ሞባይ-ክ(-)--አል--ከው-----? ሞ-------- አ----------- ሞ-ይ-ክ-ሽ-ን አ-ያ-ከ-ም-ሽ-ም- ---------------------- ሞባይልክ(ሽ)ን አልያዝከውም/ሽውም?
Homne päev on mul vaba. ነ--እ-ፍ--ነኝ። ነ- እ--- ነ-- ነ- እ-ፍ- ነ-። ----------- ነገ እረፍት ነኝ። 0
ሞ-ይ------ አ-----ም/--ም? ሞ-------- አ----------- ሞ-ይ-ክ-ሽ-ን አ-ያ-ከ-ም-ሽ-ም- ---------------------- ሞባይልክ(ሽ)ን አልያዝከውም/ሽውም?
Kas saame homme kokku? ነ- እ---ኝ? ነ- እ----- ነ- እ-ገ-ኝ- --------- ነገ እንገናኝ? 0
በ-ቀ-ለው-ጊ-------ተ-ኝ! በ----- ጊ- በ--- ተ--- በ-ቀ-ለ- ጊ- በ-አ- ተ-ኝ- ------------------- በሚቀጥለው ጊዜ በሰአቱ ተገኝ!
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. አ-ናለው--ገ አልችልም። አ------- አ----- አ-ና-ው-ነ- አ-ች-ም- --------------- አዝናለው!ነገ አልችልም። 0
በሚ-ጥ----ዜ--ሰአ--ተገ-! በ----- ጊ- በ--- ተ--- በ-ቀ-ለ- ጊ- በ-አ- ተ-ኝ- ------------------- በሚቀጥለው ጊዜ በሰአቱ ተገኝ!
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? ለሳም-- -ጨረሻ ቀ-ች እቅ--አለ--ሽ? ለ---- መ--- ቀ-- እ-- አ----- ለ-ም-ቱ መ-ረ- ቀ-ች እ-ድ አ-ህ-ሽ- ------------------------- ለሳምንቱ መጨረሻ ቀኖች እቅድ አለህ/ሽ? 0
በ--ጥ-- ---ታ-ሲ-ያዝ! በ----- ጊ- ታ-- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ታ-ሲ ያ-! ----------------- በሚቀጥለው ጊዜ ታክሲ ያዝ!
Või oled juba midagi kokku leppinud? ወይም--ስቀ---/ሽ --ሮ --ካ-/--? ወ-- አ------- ቀ-- ይ------- ወ-ም አ-ቀ-መ-/- ቀ-ሮ ይ-ካ-/-ል- ------------------------- ወይም አስቀድመህ/ሽ ቀጠሮ ይዘካል/ሻል? 0
በ-ቀጥለው--ዜ--ክሲ--ዝ! በ----- ጊ- ታ-- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ታ-ሲ ያ-! ----------------- በሚቀጥለው ጊዜ ታክሲ ያዝ!
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. በ--ንቱ-መ-ረሻ -ንገ---ነ-----የ-ለ-። በ---- መ--- እ---- ነ- እ- የ---- በ-ም-ቱ መ-ረ- እ-ገ-ኝ ነ- እ- የ-ለ-። ---------------------------- በሳምንቱ መጨረሻ እንገናኝ ነው እኔ የምለው። 0
በሚ-ጥ-ው--ዜ-ጃንጥላ-ያ-! በ----- ጊ- ጃ--- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ጃ-ጥ- ያ-! ------------------ በሚቀጥለው ጊዜ ጃንጥላ ያዝ!
Kas lähme piknikule? ሽ--ር ---ድ -ሻላል? ሽ--- ብ--- ይ---- ሽ-ሽ- ብ-ሄ- ይ-ላ-? --------------- ሽርሽር ብንሄድ ይሻላል? 0
በ-ቀጥለው-ጊ--ጃ-ጥላ-ያ-! በ----- ጊ- ጃ--- ያ-- በ-ቀ-ለ- ጊ- ጃ-ጥ- ያ-! ------------------ በሚቀጥለው ጊዜ ጃንጥላ ያዝ!
Kas sõidame randa? ወደ--ህ- ዳ-- -ን-ድ ይ-ላ-? ወ- ባ-- ዳ-- ብ--- ይ---- ወ- ባ-ር ዳ-ቻ ብ-ሄ- ይ-ላ-? --------------------- ወደ ባህር ዳርቻ ብንሄድ ይሻላል? 0
ነ- --ፍ- ነኝ። ነ- እ--- ነ-- ነ- እ-ፍ- ነ-። ----------- ነገ እረፍት ነኝ።
Kas sõidame mägedesse? ወ- ተራ-ዎቹ ብ--ድ ይ-ላል? ወ- ተ---- ብ--- ይ---- ወ- ተ-ራ-ቹ ብ-ሄ- ይ-ላ-? ------------------- ወደ ተራራዎቹ ብንሄድ ይሻላል? 0
ነ--እ-ፍ- -ኝ። ነ- እ--- ነ-- ነ- እ-ፍ- ነ-። ----------- ነገ እረፍት ነኝ።
Ma tulen sulle büroosse järgi. ከቢሮ-መ-ቼ --ስ-ካ----ሻለው። ከ-- መ-- እ------- ሻ--- ከ-ሮ መ-ቼ እ-ስ-ካ-ው- ሻ-ው- --------------------- ከቢሮ መጥቼ እወስድካለው/ ሻለው። 0
ነ---ን---? ነ- እ----- ነ- እ-ገ-ኝ- --------- ነገ እንገናኝ?
Ma tulen sulle koju järgi. ከ-ት -----ወስ---ው/-ሻለ-። ከ-- መ-- እ------- ሻ--- ከ-ት መ-ቼ እ-ስ-ካ-ው- ሻ-ው- --------------------- ከቤት መጥቼ እወስድካለው/ ሻለው። 0
ነ----ገ-ኝ? ነ- እ----- ነ- እ-ገ-ኝ- --------- ነገ እንገናኝ?
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. ከአ--- ማቆሚ- ጋር-እ--ድ-ለ---ሻ-ው። ከ---- ማ--- ጋ- እ------- ሻ--- ከ-ቶ-ስ ማ-ሚ- ጋ- እ-ስ-ካ-ው- ሻ-ው- --------------------------- ከአቶቢስ ማቆሚያ ጋር እወስድካለው/ ሻለው። 0
አዝና--!----ልችል-። አ------- አ----- አ-ና-ው-ነ- አ-ች-ም- --------------- አዝናለው!ነገ አልችልም።

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.