Vestmik

et Kokkusaamine   »   sv Stämma träff

24 [kakskümmend neli]

Kokkusaamine

Kokkusaamine

24 [tjugofyra]

Stämma träff

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Jäid sa bussist maha? Ha--du miss---bus---? H-- d- m----- b------ H-r d- m-s-a- b-s-e-? --------------------- Har du missat bussen? 0
Ma ootasin sind pool tundi. Jag--ar -ä-tat--- ha-----m- p- ---. J-- h-- v----- e- h-------- p- d--- J-g h-r v-n-a- e- h-l-t-m-e p- d-g- ----------------------------------- Jag har väntat en halvtimme på dig. 0
Kas sul ei ole mobiili kaasas? Ha- -- --g----ob-l--ed di-? H-- d- i---- m---- m-- d--- H-r d- i-g-n m-b-l m-d d-g- --------------------------- Har du ingen mobil med dig? 0
Ole täpne järgmine kord! Va- p-n-t-ig näs-a--ång! V-- p------- n---- g---- V-r p-n-t-i- n-s-a g-n-! ------------------------ Var punktlig nästa gång! 0
Võta järgmine kord takso! T- -- ta-- n---- gå-g! T- e- t--- n---- g---- T- e- t-x- n-s-a g-n-! ---------------------- Ta en taxi nästa gång! 0
Võta järgmine kord vihmavari kaasa! Ta---d---- --- parap-y -äst- gån-! T- m-- d-- e-- p------ n---- g---- T- m-d d-g e-t p-r-p-y n-s-a g-n-! ---------------------------------- Ta med dig ett paraply nästa gång! 0
Homne päev on mul vaba. I-org-n ä---ag l--i-. I------ ä- j-- l----- I-o-g-n ä- j-g l-d-g- --------------------- Imorgon är jag ledig. 0
Kas saame homme kokku? Ska ----räf-a- i----o-? S-- v- t------ i------- S-a v- t-ä-f-s i-o-g-n- ----------------------- Ska vi träffas imorgon? 0
Mul on kahju, kuid homme ei sobi mulle. Ne--t-vä-r-----rg------ det -nt- --r --n-de-. N-- t------ i------ g-- d-- i--- f-- m-- d--- N-j t-v-r-, i-o-g-n g-r d-t i-t- f-r m-n d-l- --------------------------------------------- Nej tyvärr, imorgon går det inte för min del. 0
On sul sellel nädalavahetusel juba midagi ees? H-- -- --got-f-r-d-- ---l-t-t-av-vec---? H-- d- n---- f-- d-- i s----- a- v------ H-r d- n-g-t f-r d-g i s-u-e- a- v-c-a-? ---------------------------------------- Har du något för dig i slutet av veckan? 0
Või oled juba midagi kokku leppinud? E--e---ar -u -edan-st-m- -r----m-- -ågo-? E---- h-- d- r---- s---- t---- m-- n----- E-l-r h-r d- r-d-n s-ä-t t-ä-f m-d n-g-n- ----------------------------------------- Eller har du redan stämt träff med någon? 0
Ma teen ettepaneku nädalavahetusel kohtuda. Ja- f--eslår- att v--s-- ----ut-t-----e---n. J-- f-------- a-- v- s-- i s----- a- v------ J-g f-r-s-å-, a-t v- s-s i s-u-e- a- v-c-a-. -------------------------------------------- Jag föreslår, att vi ses i slutet av veckan. 0
Kas lähme piknikule? S-a vi-------n--ic-nic-? S-- v- g--- e- p-------- S-a v- g-r- e- p-c-n-c-? ------------------------ Ska vi göra en picknick? 0
Kas sõidame randa? S-- -i-åk- --ll-s---n-en? S-- v- å-- t--- s-------- S-a v- å-a t-l- s-r-n-e-? ------------------------- Ska vi åka till stranden? 0
Kas sõidame mägedesse? S-a ---åk--t----b-r-e-? S-- v- å-- t--- b------ S-a v- å-a t-l- b-r-e-? ----------------------- Ska vi åka till bergen? 0
Ma tulen sulle büroosse järgi. J-- h--tar -i- fr-- --n--r-t. J-- h----- d-- f--- k-------- J-g h-m-a- d-g f-å- k-n-o-e-. ----------------------------- Jag hämtar dig från kontoret. 0
Ma tulen sulle koju järgi. J----äm--r -p- d-- hem-a. J-- h----- u-- d-- h----- J-g h-m-a- u-p d-g h-m-a- ------------------------- Jag hämtar upp dig hemma. 0
Ma tulen sulle bussipeatusesse järgi. J-g h-mtar -ig-vi----s----l---ts--. J-- h----- d-- v-- b--------------- J-g h-m-a- d-g v-d b-s-h-l-p-a-s-n- ----------------------------------- Jag hämtar dig vid busshållplatsen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid õppimaks uut keelt

Uue keele õppimine on alati vaevanõudev. Hääldus, grammatika reeglid ja sõnavara nõuavad suurt distsipliini. Kuid on olemas erinevaid trikke, mis teevad õppimise lihtsamaks! Esiteks, tuleb mõelda positiivselt. Tundke rõõmu uuest keelest ja uutest kogemustest! Teoorias pole oluline, millega te alustate. Võtke ette teema, mis teid eriti huvitab. Mõistlik on esmalt keskenduda kuulamisele ja rääkimisele. Lugemise ja kirjutamisega tegelege hiljem. Leia sulle ja su päevaplaanile B879sobilik süsteem. Omadussõnade õppimisel on hea samal õppida ka nende vastandsõnu. Võite oma elamises üles riputada ka sõnakaarte. Võite kuulata helimaterjale kas trenni tehes või autos. Kui mingi teema tundub liiga keeruline, lõpetage. Tehke paus või õppige midagi muud! Sel viisil ei kaota te uue keele vastu huvi. Tore on ka lahendada ristsõnu uues keeles. Vahelduseks vaata võõras keeles mõnd filmi. Palju on võimalik õppida maa ja inimeste kohta võõrkeelsest ajalehest. Internetis leiab palju harjutusi ja täiendavat materjali õpikute kõrvale. Suhtle sõpradega, kes naudivad samuti keelte õppimist. Ärge kunagi õppige uut materjali ilma kontekstita! Korrake kõike regulaarselt! Siis jääb õpitu hästi meelde. Kui teooria on piisavalt selge, tuleks asju pakkima asuda! Kusagil mujal ei õpi keelt paremini kui emakeeleoskajate keskel. Võite pidada oma reisikogemsutest päevikut. Aga kõige olulisem: ärge andke alla!
Kas sa teadsid?
Korea keelt räägib umbes 75 miljonit inimest. Need inimesed elavad muidugi eelkõige Põhja- ja Lõuna-Koreas. Aga ka Hiinas ja Jaapanis leidub Korea vähemusi. See, millisesse keelerühma korea keel kuulub, on veel keeleteaduslikult vastuoluline. Korea lahutatust on näha ka mõlema maa keeltes. Lõuna-Korea võtab näiteks palju sõnu üle inglise keelest. Põhjakorealased ei saa nendest sõnadest tavaliselt aru. Mõlema maa standardkeeled orienteeruvad vastava pealinnadialekti järgi. Veel üks korea keele eripära on selle täpsus. Keel näitab ära, millises suhtes rääkijad omavahel on. Leidub palju viisakusvorme ning erinevaid mõisteid sugulaste jaoks. Korea kiri on tähtede kiri. Üksikud tähed pannakse silpidena kujuteldavatesse nelinurkadesse. Eriti huvitavad on kaashäälikud, mis oma kuju tõttu pilte meenutavad. Nad näitavad, mis asetuses suu, keel, suulagi ja kõri hääldusel on.