Vestmik

et Linnas   »   el Στην πόλη

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [είκοσι πέντε]

25 [eíkosi pénte]

Στην πόλη

[Stēn pólē]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Θέ-ω-----άω--το----αθμό--ο---ρέν--. Θ--- ν- π-- σ--- σ----- τ-- τ------ Θ-λ- ν- π-ω σ-ο- σ-α-μ- τ-υ τ-έ-ο-. ----------------------------------- Θέλω να πάω στον σταθμό του τρένου. 0
T--l- n- -á- s-o- stat-m- t-- -r-nou. T---- n- p-- s--- s------ t-- t------ T-é-ō n- p-ō s-o- s-a-h-ó t-u t-é-o-. ------------------------------------- Thélō na páō ston stathmó tou trénou.
Ma sooviks lennujaama minna. Θέ-ω ν- -άω σ-ο-α--ο-ρ-μι-. Θ--- ν- π-- σ-- α---------- Θ-λ- ν- π-ω σ-ο α-ρ-δ-ό-ι-. --------------------------- Θέλω να πάω στο αεροδρόμιο. 0
T---ō n--p---sto-a---d--m--. T---- n- p-- s-- a---------- T-é-ō n- p-ō s-o a-r-d-ó-i-. ---------------------------- Thélō na páō sto aerodrómio.
Ma sooviks kesklinna minna. Θέ---ν- πά--σ-ο-κέ-τρο-τη----λης. Θ--- ν- π-- σ-- κ----- τ-- π----- Θ-λ- ν- π-ω σ-ο κ-ν-ρ- τ-ς π-λ-ς- --------------------------------- Θέλω να πάω στο κέντρο της πόλης. 0
Thé---na --- --- -é--r- ----pó-ēs. T---- n- p-- s-- k----- t-- p----- T-é-ō n- p-ō s-o k-n-r- t-s p-l-s- ---------------------------------- Thélō na páō sto kéntro tēs pólēs.
Kuidas saan ma rongijaama? Πώς--- πά--σ--ν σ-α-μό ----τρένο-; Π-- θ- π-- σ--- σ----- τ-- τ------ Π-ς θ- π-ω σ-ο- σ-α-μ- τ-υ τ-έ-ο-; ---------------------------------- Πώς θα πάω στον σταθμό του τρένου; 0
Pṓs-tha pá- ston---at-m- to- -r--ou? P-- t-- p-- s--- s------ t-- t------ P-s t-a p-ō s-o- s-a-h-ó t-u t-é-o-? ------------------------------------ Pṓs tha páō ston stathmó tou trénou?
Kuidas saan ma lennujaama? Πώς -α -άω στ---ερ-δ--μιο; Π-- θ- π-- σ-- α---------- Π-ς θ- π-ω σ-ο α-ρ-δ-ό-ι-; -------------------------- Πώς θα πάω στο αεροδρόμιο; 0
Pṓs-t-a-pá----o -ero-ró--o? P-- t-- p-- s-- a---------- P-s t-a p-ō s-o a-r-d-ó-i-? --------------------------- Pṓs tha páō sto aerodrómio?
Kuidas saan ma kesklinna? Πώ- θ- -άω --ο κ---ρ- τ----ό---; Π-- θ- π-- σ-- κ----- τ-- π----- Π-ς θ- π-ω σ-ο κ-ν-ρ- τ-ς π-λ-ς- -------------------------------- Πώς θα πάω στο κέντρο της πόλης; 0
P-- ----p-ō-s-o----t-- tē- --l--? P-- t-- p-- s-- k----- t-- p----- P-s t-a p-ō s-o k-n-r- t-s p-l-s- --------------------------------- Pṓs tha páō sto kéntro tēs pólēs?
Mul on taksot vaja. Χ-ε-άζ---- έν- --ξί. Χ--------- έ-- τ---- Χ-ε-ά-ο-α- έ-α τ-ξ-. -------------------- Χρειάζομαι ένα ταξί. 0
C--ei--o--i é-a -ax-. C---------- é-- t---- C-r-i-z-m-i é-a t-x-. --------------------- Chreiázomai éna taxí.
Mul on linnakaarti vaja. Χ---ά-ομαι έ--- -άρτ- -ης --λης. Χ--------- έ--- χ---- τ-- π----- Χ-ε-ά-ο-α- έ-α- χ-ρ-η τ-ς π-λ-ς- -------------------------------- Χρειάζομαι έναν χάρτη της πόλης. 0
Chrei--o-ai----- -h--t--tē- p-l--. C---------- é--- c----- t-- p----- C-r-i-z-m-i é-a- c-á-t- t-s p-l-s- ---------------------------------- Chreiázomai énan chártē tēs pólēs.
Mul on hotelli vaja. Χ-ε-άζ-μ-- -ε--δο--ί-. Χ--------- ξ---------- Χ-ε-ά-ο-α- ξ-ν-δ-χ-ί-. ---------------------- Χρειάζομαι ξενοδοχείο. 0
Chre-áz-m-i -en---cheío. C---------- x----------- C-r-i-z-m-i x-n-d-c-e-o- ------------------------ Chreiázomai xenodocheío.
Ma sooviks autot rentida. Θα --ε-α ν- νοικιάσω-έ---αυ---ί-η--. Θ- ή---- ν- ν------- έ-- α---------- Θ- ή-ε-α ν- ν-ι-ι-σ- έ-α α-τ-κ-ν-τ-. ------------------------------------ Θα ήθελα να νοικιάσω ένα αυτοκίνητο. 0
Th- ḗt---a n--n--k-ásō---- -ut-k-nē-o. T-- ḗ----- n- n------- é-- a---------- T-a ḗ-h-l- n- n-i-i-s- é-a a-t-k-n-t-. -------------------------------------- Tha ḗthela na noikiásō éna autokínēto.
Siin on mu krediitkaart. Ο-ίσ-ε - ----ω-ική -ο- --ρ--. Ο----- η π-------- μ-- κ----- Ο-ί-τ- η π-σ-ω-ι-ή μ-υ κ-ρ-α- ----------------------------- Ορίστε η πιστωτική μου κάρτα. 0
O--ste-------ōti-- mou-k--ta. O----- ē p-------- m-- k----- O-í-t- ē p-s-ō-i-ḗ m-u k-r-a- ----------------------------- Oríste ē pistōtikḗ mou kárta.
Siin on mu juhiluba. Ορ---- τ--δίπλ-μά μ-υ. Ο----- τ- δ------ μ--- Ο-ί-τ- τ- δ-π-ω-ά μ-υ- ---------------------- Ορίστε το δίπλωμά μου. 0
O--s-- to ---l-má -ou. O----- t- d------ m--- O-í-t- t- d-p-ō-á m-u- ---------------------- Oríste to díplōmá mou.
Mis on linnas vaadata? Τ--μ-ο-ε- να-δ-ι κα-----στ-- πό--; Τ- μ----- ν- δ-- κ----- σ--- π---- Τ- μ-ο-ε- ν- δ-ι κ-ν-ί- σ-η- π-λ-; ---------------------------------- Τι μπορεί να δει κανείς στην πόλη; 0
T- m-o-eí na--e- k--e-s--t-n-p-l-? T- m----- n- d-- k----- s--- p---- T- m-o-e- n- d-i k-n-í- s-ē- p-l-? ---------------------------------- Ti mporeí na dei kaneís stēn pólē?
Minge vanalinna. Πη---νετ---τ-ν-πα----πόλη. Π-------- σ--- π---- π---- Π-γ-ί-ε-ε σ-η- π-λ-ά π-λ-. -------------------------- Πηγαίνετε στην παλιά πόλη. 0
Pēg----t- s--n-pal-á p-lē. P-------- s--- p---- p---- P-g-í-e-e s-ē- p-l-á p-l-. -------------------------- Pēgaínete stēn paliá pólē.
Tehke linnas ringsõit. Κ-ν-ε---α --ρ-----η--την π--η. Κ---- μ-- π-------- σ--- π---- Κ-ν-ε μ-α π-ρ-ή-η-η σ-η- π-λ-. ------------------------------ Κάντε μία περιήγηση στην πόλη. 0
K--te-----peri--ēsē --ēn pó-ē. K---- m-- p-------- s--- p---- K-n-e m-a p-r-ḗ-ē-ē s-ē- p-l-. ------------------------------ Kánte mía periḗgēsē stēn pólē.
Minge sadamasse. Π---ί-ε-ε --- -ι----. Π-------- σ-- λ------ Π-γ-ί-ε-ε σ-ο λ-μ-ν-. --------------------- Πηγαίνετε στο λιμάνι. 0
Pēg--n-te sto limáni. P-------- s-- l------ P-g-í-e-e s-o l-m-n-. --------------------- Pēgaínete sto limáni.
Tehke sadamaringsõit. Κ-ντ- --α πε-ιήγη-- -το-λιμάνι. Κ---- μ-- π-------- σ-- λ------ Κ-ν-ε μ-α π-ρ-ή-η-η σ-ο λ-μ-ν-. ------------------------------- Κάντε μία περιήγηση στο λιμάνι. 0
Kán-e-mía---ri----- -t- lim---. K---- m-- p-------- s-- l------ K-n-e m-a p-r-ḗ-ē-ē s-o l-m-n-. ------------------------------- Kánte mía periḗgēsē sto limáni.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Ποια ά-λα--ξ---έατα --άρ---ν; Π--- ά--- α-------- υ-------- Π-ι- ά-λ- α-ι-θ-α-α υ-ά-χ-υ-; ----------------------------- Ποια άλλα αξιοθέατα υπάρχουν; 0
Poi- -l-a--x-o-h-ata yp-r--ou-? P--- á--- a--------- y--------- P-i- á-l- a-i-t-é-t- y-á-c-o-n- ------------------------------- Poia álla axiothéata ypárchoun?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!