Vestmik

et Linnas   »   fi Kaupungissa

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [kaksikymmentäviisi]

Kaupungissa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ta-don--a-t---e-sem-lle. T----- r---------------- T-h-o- r-u-a-i-a-e-a-l-. ------------------------ Tahdon rautatieasemalle. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Ta-do- le---k-ntäl--. T----- l------------- T-h-o- l-n-o-e-t-l-e- --------------------- Tahdon lentokentälle. 0
Ma sooviks kesklinna minna. T---o- ---ku-taa-. T----- k---------- T-h-o- k-s-u-t-a-. ------------------ Tahdon keskustaan. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Mite- -----n-------i---e-a-l-? M---- p----- r---------------- M-t-n p-ä-e- r-u-a-i-a-e-a-l-? ------------------------------ Miten pääsen rautatieasemalle? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Mite- -ääsen -e-t--en--lle? M---- p----- l------------- M-t-n p-ä-e- l-n-o-e-t-l-e- --------------------------- Miten pääsen lentokentälle? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Mi--n----s---k-s-ustaa-? M---- p----- k---------- M-t-n p-ä-e- k-s-u-t-a-? ------------------------ Miten pääsen keskustaan? 0
Mul on taksot vaja. Ta-vits-- ----in. T-------- t------ T-r-i-s-n t-k-i-. ----------------- Tarvitsen taksin. 0
Mul on linnakaarti vaja. T-r-i---n kaupung-- -a-t--. T-------- k-------- k------ T-r-i-s-n k-u-u-g-n k-r-a-. --------------------------- Tarvitsen kaupungin kartan. 0
Mul on hotelli vaja. Ta-vi---n-h-t-l-in. T-------- h-------- T-r-i-s-n h-t-l-i-. ------------------- Tarvitsen hotellin. 0
Ma sooviks autot rentida. Ta-to---n --o----- au--n. T-------- v------- a----- T-h-o-s-n v-o-r-t- a-t-n- ------------------------- Tahtoisin vuokrata auton. 0
Siin on mu krediitkaart. T--s--on --o----o-ttin-. T---- o- l-------------- T-s-ä o- l-o-t-k-r-t-n-. ------------------------ Tässä on luottokorttini. 0
Siin on mu juhiluba. Tä-sä----a-o-o--tini. T---- o- a----------- T-s-ä o- a-o-o-t-i-i- --------------------- Tässä on ajokorttini. 0
Mis on linnas vaadata? Mitä näht-v-yk-iä kaupu--is---on? M--- n----------- k---------- o-- M-t- n-h-ä-y-k-i- k-u-u-g-s-a o-? --------------------------------- Mitä nähtävyyksiä kaupungissa on? 0
Minge vanalinna. M--k-ä va-----k---u--iin. M----- v----------------- M-n-ä- v-n-a-n-a-p-n-i-n- ------------------------- Menkää vanhaankaupunkiin. 0
Tehke linnas ringsõit. Te-kä--k-ert--jelu. T----- k----------- T-h-ä- k-e-t-a-e-u- ------------------- Tehkää kiertoajelu. 0
Minge sadamasse. Me-k-ä-sa---a-n. M----- s-------- M-n-ä- s-t-m-a-. ---------------- Menkää satamaan. 0
Tehke sadamaringsõit. T--kää--ata-a-ie----. T----- s------------- T-h-ä- s-t-m-k-e-r-s- --------------------- Tehkää satamakierros. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? M-t--n-ht-v-yks-ä se----s-k----i--ä ---t--? M--- n----------- s-- l------ v---- l------ M-t- n-h-ä-y-k-i- s-n l-s-k-i v-e-ä l-y-y-? ------------------------------------------- Mitä nähtävyyksiä sen lisäksi vielä löytyy? 0

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!