Vestmik

et Linnas   »   hi शहर में

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

२५ [पच्चीस]

25 [pachchees]

शहर में

[shahar mein]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. मैं स्टे-न -ाना -ा--ा-- ---त- हूँ म-- स----- ज--- च---- / च---- ह-- म-ं स-ट-श- ज-न- च-ह-ा / च-ह-ी ह-ँ --------------------------------- मैं स्टेशन जाना चाहता / चाहती हूँ 0
ma-n-s-e-h-n-ja-na ch--ha-a / --aa--t-e hoon m--- s------ j---- c------- / c-------- h--- m-i- s-e-h-n j-a-a c-a-h-t- / c-a-h-t-e h-o- -------------------------------------------- main steshan jaana chaahata / chaahatee hoon
Ma sooviks lennujaama minna. मै- ---ई-----े -ान- च---ा - ----ी ह-ँ म-- ह--- अ---- ज--- च---- / च---- ह-- म-ं ह-ा- अ-्-े ज-न- च-ह-ा / च-ह-ी ह-ँ ------------------------------------- मैं हवाई अड्डे जाना चाहता / चाहती हूँ 0
m-in---va-- a-de ------chaa---- - --a-h-t----oon m--- h----- a--- j---- c------- / c-------- h--- m-i- h-v-e- a-d- j-a-a c-a-h-t- / c-a-h-t-e h-o- ------------------------------------------------ main havaee adde jaana chaahata / chaahatee hoon
Ma sooviks kesklinna minna. मैं शहर ---- -ा--- ---ाह-----ँ म-- श-- ज--- च---- / च---- ह-- म-ं श-र ज-न- च-ह-ा / च-ह-ी ह-ँ ------------------------------ मैं शहर जाना चाहता / चाहती हूँ 0
ma-n-sh-h-r-j--n--c-----t- -----aha----h--n m--- s----- j---- c------- / c-------- h--- m-i- s-a-a- j-a-a c-a-h-t- / c-a-h-t-e h-o- ------------------------------------------- main shahar jaana chaahata / chaahatee hoon
Kuidas saan ma rongijaama? म-ं स--े-- -ैसे -ाऊँ? म-- स----- क--- ज---- म-ं स-ट-श- क-स- ज-ऊ-? --------------------- मैं स्टेशन कैसे जाऊँ? 0
m--n-s-e--a- kai-e---o--? m--- s------ k---- j----- m-i- s-e-h-n k-i-e j-o-n- ------------------------- main steshan kaise jaoon?
Kuidas saan ma lennujaama? मै- ह----अड----क--े --ऊँ? म-- ह--- अ---- क--- ज---- म-ं ह-ा- अ-्-े क-स- ज-ऊ-? ------------------------- मैं हवाई अड्डे कैसे जाऊँ? 0
m-i---a---e-a--e-kai-e----o-? m--- h----- a--- k---- j----- m-i- h-v-e- a-d- k-i-e j-o-n- ----------------------------- main havaee adde kaise jaoon?
Kuidas saan ma kesklinna? मै- शह---ै-े -ा--? म-- श-- क--- ज---- म-ं श-र क-स- ज-ऊ-? ------------------ मैं शहर कैसे जाऊँ? 0
m-i- shah-r-ka--- -a-on? m--- s----- k---- j----- m-i- s-a-a- k-i-e j-o-n- ------------------------ main shahar kaise jaoon?
Mul on taksot vaja. म--- एक-ट---स---ाहिए म--- ए- ट----- च---- म-झ- ए- ट-क-स- च-ह-ए -------------------- मुझे एक टैक्सी चाहिए 0
mujhe -k----ks-- -h--hie m---- e- t------ c------ m-j-e e- t-i-s-e c-a-h-e ------------------------ mujhe ek taiksee chaahie
Mul on linnakaarti vaja. म-झ- शह---ा -क----श- -ाहिए म--- श-- क- ए- न---- च---- म-झ- श-र क- ए- न-्-ा च-ह-ए -------------------------- मुझे शहर का एक नक्शा चाहिए 0
m--h--sh-har -a ek-nak----ch-a--e m---- s----- k- e- n----- c------ m-j-e s-a-a- k- e- n-k-h- c-a-h-e --------------------------------- mujhe shahar ka ek naksha chaahie
Mul on hotelli vaja. म--- ए- ---ल--ा--ए म--- ए- ह--- च---- म-झ- ए- ह-ट- च-ह-ए ------------------ मुझे एक होटल चाहिए 0
m-j------h-tal-c-aahie m---- e- h---- c------ m-j-e e- h-t-l c-a-h-e ---------------------- mujhe ek hotal chaahie
Ma sooviks autot rentida. मुझे ए---ा----किरा-े प-----ी--ै म--- ए- ग---- क----- प- ल--- ह- म-झ- ए- ग-ड-ी क-र-य- प- ल-न- ह- ------------------------------- मुझे एक गाड़ी किराये पर लेनी है 0
m-j-- e- -----e-ki--a-- p---le----hai m---- e- g----- k------ p-- l---- h-- m-j-e e- g-a-e- k-r-a-e p-r l-n-e h-i ------------------------------------- mujhe ek gaadee kiraaye par lenee hai
Siin on mu krediitkaart. य- -े-ा ---े--ट--ा-्---ै य- म--- क------ क---- ह- य- म-र- क-र-ड-ट क-र-ड ह- ------------------------ यह मेरा क्रेडिट कार्ड है 0
y-h me-- -red-t--aa-----i y-- m--- k----- k---- h-- y-h m-r- k-e-i- k-a-d h-i ------------------------- yah mera kredit kaard hai
Siin on mu juhiluba. यह-म--ा-----ै--स -ै य- म--- ल------- ह- य- म-र- ल-इ-ै-्- ह- ------------------- यह मेरा लाइसैन्स है 0
yah --ra--aisa----hai y-- m--- l------- h-- y-h m-r- l-i-a-n- h-i --------------------- yah mera laisains hai
Mis on linnas vaadata? श-- -ें---ख-े-ल-----्---ह-? श-- म-- द---- ल--- क--- ह-- श-र म-ं द-ख-े ल-य- क-य- ह-? --------------------------- शहर में देखने लायक क्या है? 0
s---a- -e---d-k-an------a----a h-i? s----- m--- d------ l----- k-- h--- s-a-a- m-i- d-k-a-e l-a-a- k-a h-i- ----------------------------------- shahar mein dekhane laayak kya hai?
Minge vanalinna. आ- --रा-- श-र-में -ा-ए आ- प----- श-- म-- ज--- आ- प-र-न- श-र म-ं ज-इ- ---------------------- आप पुराने शहर में जाइए 0
aap pu--ane---aha--m--n--aie a-- p------ s----- m--- j--- a-p p-r-a-e s-a-a- m-i- j-i- ---------------------------- aap puraane shahar mein jaie
Tehke linnas ringsõit. आप-शह-दर्-- क-ज-ए आ- श------- क---- आ- श-र-र-श- क-ज-ए ----------------- आप शहरदर्शन कीजिए 0
aap-sh-h-r--ar-ha-------e a-- s------------- k----- a-p s-a-a-a-a-s-a- k-e-i- ------------------------- aap shaharadarshan keejie
Minge sadamasse. आ- --र्ट-ज-इए आ- प---- ज--- आ- प-र-ट ज-इ- ------------- आप पोर्ट जाइए 0
a-- ---- --ie a-- p--- j--- a-p p-r- j-i- ------------- aap port jaie
Tehke sadamaringsõit. आ--प----दर्-न ----ए आ- प--------- क---- आ- प-र-ट-र-श- क-ज-ए ------------------- आप पोर्टदर्शन कीजिए 0
a-p por----r---- k-e--e a-- p----------- k----- a-p p-r-a-a-s-a- k-e-i- ----------------------- aap portadarshan keejie
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? इ-------व- और -्य--द-खन--ल-यक -ै? इ--- अ---- औ- क--- द---- ल--- ह-- इ-क- अ-ा-ा औ- क-य- द-ख-े ल-य- ह-? --------------------------------- इसके अलावा और क्या देखने लायक है? 0
i-ake ala--a -u- -y--d-k-a-- -a-ya---ai? i---- a----- a-- k-- d------ l----- h--- i-a-e a-a-v- a-r k-a d-k-a-e l-a-a- h-i- ---------------------------------------- isake alaava aur kya dekhane laayak hai?

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!