Vestmik

et Linnas   »   mk Во градот

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [дваесет и пет]

25 [dvayesyet i pyet]

Во градот

[Vo guradot]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Б----к-л-/ с-к-ла -он---лез-----т-------ца. Б- с---- / с----- к-- ж----------- с------- Б- с-к-л / с-к-л- к-н ж-л-з-и-к-т- с-а-и-а- ------------------------------------------- Би сакал / сакала кон железничката станица. 0
Bi--aka--- -akala --n ʐ-elyez---hk-t- st-ni---. B- s---- / s----- k-- ʐ-------------- s-------- B- s-k-l / s-k-l- k-n ʐ-e-y-z-i-h-a-a s-a-i-z-. ----------------------------------------------- Bi sakal / sakala kon ʐyelyeznichkata stanitza.
Ma sooviks lennujaama minna. Би-с--а- / сакал----н-ае-о--ом-т. Б- с---- / с----- к-- а---------- Б- с-к-л / с-к-л- к-н а-р-д-о-о-. --------------------------------- Би сакал / сакала кон аеродромот. 0
Bi s-ka- / saka-a-k-- ay-rodr-m--. B- s---- / s----- k-- a----------- B- s-k-l / s-k-l- k-n a-e-o-r-m-t- ---------------------------------- Bi sakal / sakala kon ayerodromot.
Ma sooviks kesklinna minna. Би-с-к---/ -----а в- ---та-от-н---р---т. Б- с---- / с----- в- ц------- н- г------ Б- с-к-л / с-к-л- в- ц-н-а-о- н- г-а-о-. ---------------------------------------- Би сакал / сакала во центарот на градот. 0
Bi -a--l --s----a -o ------ar-t n----r--o-. B- s---- / s----- v- t--------- n- g------- B- s-k-l / s-k-l- v- t-y-n-a-o- n- g-r-d-t- ------------------------------------------- Bi sakal / sakala vo tzyentarot na guradot.
Kuidas saan ma rongijaama? К-ко--- -т------до же-е--ич-ата----ни--? К--- д- с------ д- ж----------- с------- К-к- д- с-и-н-м д- ж-л-з-и-к-т- с-а-и-а- ---------------------------------------- Како да стигнам до железничката станица? 0
K--o------igu----do ʐy--ye-nichkat- st-n--z-? K--- d- s------- d- ʐ-------------- s-------- K-k- d- s-i-u-a- d- ʐ-e-y-z-i-h-a-a s-a-i-z-? --------------------------------------------- Kako da stigunam do ʐyelyeznichkata stanitza?
Kuidas saan ma lennujaama? К--о д--с-----м до -еро--ом-т? К--- д- с------ д- а---------- К-к- д- с-и-н-м д- а-р-д-о-о-? ------------------------------ Како да стигнам до аеродромот? 0
K-k-----s-i----m-do ay-r-dr-mot? K--- d- s------- d- a----------- K-k- d- s-i-u-a- d- a-e-o-r-m-t- -------------------------------- Kako da stigunam do ayerodromot?
Kuidas saan ma kesklinna? К----д---ти---м д- цент--от-на г----т? К--- д- с------ д- ц------- н- г------ К-к- д- с-и-н-м д- ц-н-а-о- н- г-а-о-? -------------------------------------- Како да стигнам до центарот на градот? 0
Kako-d---t-g--a- d---zy--tar-t -- ------t? K--- d- s------- d- t--------- n- g------- K-k- d- s-i-u-a- d- t-y-n-a-o- n- g-r-d-t- ------------------------------------------ Kako da stigunam do tzyentarot na guradot?
Mul on taksot vaja. М- -реб- --кси. М- т---- т----- М- т-е-а т-к-и- --------------- Ми треба такси. 0
M----ye-- ta-si. M- t----- t----- M- t-y-b- t-k-i- ---------------- Mi tryeba taksi.
Mul on linnakaarti vaja. М---реб---арта--а----до-. М- т---- к---- н- г------ М- т-е-а к-р-а н- г-а-о-. ------------------------- Ми треба карта на градот. 0
Mi--r--b-----ta--- --r--o-. M- t----- k---- n- g------- M- t-y-b- k-r-a n- g-r-d-t- --------------------------- Mi tryeba karta na guradot.
Mul on hotelli vaja. Ми-треба -отел. М- т---- х----- М- т-е-а х-т-л- --------------- Ми треба хотел. 0
M- --y--a-k-oty--. M- t----- k------- M- t-y-b- k-o-y-l- ------------------ Mi tryeba khotyel.
Ma sooviks autot rentida. Би сака- - -акала д- ------а- --ен автомобил. Б- с---- / с----- д- и------- е--- а--------- Б- с-к-л / с-к-л- д- и-н-ј-а- е-е- а-т-м-б-л- --------------------------------------------- Би сакал / сакала да изнајмам еден автомобил. 0
B---ak-l --s----a--- iznaј----ye--en avto----l. B- s---- / s----- d- i------- y----- a--------- B- s-k-l / s-k-l- d- i-n-ј-a- y-d-e- a-t-m-b-l- ----------------------------------------------- Bi sakal / sakala da iznaјmam yedyen avtomobil.
Siin on mu krediitkaart. Е----- мо-----к-е----- --р--ч--. Е-- ј- м----- к------- к-------- Е-е ј- м-ј-т- к-е-и-н- к-р-и-к-. -------------------------------- Еве ја мојата кредитна картичка. 0
Y---e -a---јa-a-k-----tna k--tichka. Y---- ј- m----- k-------- k--------- Y-v-e ј- m-ј-t- k-y-d-t-a k-r-i-h-a- ------------------------------------ Yevye јa moјata kryeditna kartichka.
Siin on mu juhiluba. Ев- ја мо--та-в-зачка доз-ола. Е-- ј- м----- в------ д------- Е-е ј- м-ј-т- в-з-ч-а д-з-о-а- ------------------------------ Еве ја мојата возачка дозвола. 0
Yevy--јa--o-a-a -oza--ka--ozvo-a. Y---- ј- m----- v------- d------- Y-v-e ј- m-ј-t- v-z-c-k- d-z-o-a- --------------------------------- Yevye јa moјata vozachka dozvola.
Mis on linnas vaadata? Шт--и---да -е в--- в---р--о-? Ш-- и-- д- с- в--- в- г------ Ш-о и-а д- с- в-д- в- г-а-о-? ----------------------------- Што има да се види во градот? 0
S-t--ima d--sye--i-i-v--g--a---? S--- i-- d- s-- v--- v- g------- S-t- i-a d- s-e v-d- v- g-r-d-t- -------------------------------- Shto ima da sye vidi vo guradot?
Minge vanalinna. П-ј---е-в--ста--от--ел -а гр---т. П------ в- с------ д-- н- г------ П-ј-е-е в- с-а-и-т д-л н- г-а-о-. --------------------------------- Појдете во стариот дел на градот. 0
Po-dy-t-e--- -ta---t dy-- n- -ur---t. P-------- v- s------ d--- n- g------- P-ј-y-t-e v- s-a-i-t d-e- n- g-r-d-t- ------------------------------------- Poјdyetye vo stariot dyel na guradot.
Tehke linnas ringsõit. На------е---н- г-адск- -бико-к-. Н-------- е--- г------ о-------- Н-п-а-е-е е-н- г-а-с-а о-и-о-к-. -------------------------------- Направете една градска обиколка. 0
N---avy-t-e -e-na--ura---a-o----lk-. N---------- y---- g------- o-------- N-p-a-y-t-e y-d-a g-r-d-k- o-i-o-k-. ------------------------------------ Napravyetye yedna guradska obikolka.
Minge sadamasse. По--ете н- --ист-н---е--. П------ н- п------------- П-ј-е-е н- п-и-т-н-ш-е-о- ------------------------- Појдете на пристаништето. 0
Po-dy-ty- na--r-stan--h----o. P-------- n- p--------------- P-ј-y-t-e n- p-i-t-n-s-t-e-o- ----------------------------- Poјdyetye na pristanishtyeto.
Tehke sadamaringsõit. Н--р---те е---------анишна-об--о---. Н-------- е--- п---------- о-------- Н-п-а-е-е е-н- п-и-т-н-ш-а о-и-о-к-. ------------------------------------ Направете една пристанишна обиколка. 0
Nap---yetye yedna-pri-tani-h----b--o--a. N---------- y---- p----------- o-------- N-p-a-y-t-e y-d-a p-i-t-n-s-n- o-i-o-k-. ---------------------------------------- Napravyetye yedna pristanishna obikolka.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Ко--д---- з-а--нит-с----и--м- о--е-----? К-- д---- з----------- г- и-- о---- т--- К-и д-у-и з-а-е-и-о-т- г- и-а о-в-н т-а- ---------------------------------------- Кои други знаменитости ги има освен тоа? 0
Ko- d-o-gu- znam--nit-sti gu- --a ----en -o-? K-- d------ z------------ g-- i-- o----- t--- K-i d-o-g-i z-a-y-n-t-s-i g-i i-a o-v-e- t-a- --------------------------------------------- Koi droogui znamyenitosti gui ima osvyen toa?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!