Vestmik

et Linnas   »   sk V meste

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [dvadsaťpäť]

V meste

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ch-el------m-í----a železn--nú ---ni--. C---- b- s-- í-- n- ž--------- s------- C-c-l b- s-m í-ť n- ž-l-z-i-n- s-a-i-u- --------------------------------------- Chcel by som ísť na železničnú stanicu. 0
Ma sooviks lennujaama minna. C-c-- by --m--s- -a -e-isko. C---- b- s-- í-- n- l------- C-c-l b- s-m í-ť n- l-t-s-o- ---------------------------- Chcel by som ísť na letisko. 0
Ma sooviks kesklinna minna. C-c-l -y-so--ísť -- --n-r-. C---- b- s-- í-- d- c------ C-c-l b- s-m í-ť d- c-n-r-. --------------------------- Chcel by som ísť do centra. 0
Kuidas saan ma rongijaama? A-- -a --s----- n----l-zn-č-ú -tanic-? A-- s- d------- n- ž--------- s------- A-o s- d-s-a-e- n- ž-l-z-i-n- s-a-i-u- -------------------------------------- Ako sa dostanem na železničnú stanicu? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ak--s--d--ta--m na --t-sk-? A-- s- d------- n- l------- A-o s- d-s-a-e- n- l-t-s-o- --------------------------- Ako sa dostanem na letisko? 0
Kuidas saan ma kesklinna? A-- ----os---em ----e-t--? A-- s- d------- d- c------ A-o s- d-s-a-e- d- c-n-r-? -------------------------- Ako sa dostanem do centra? 0
Mul on taksot vaja. P--reb-jem -ax--. P--------- t----- P-t-e-u-e- t-x-k- ----------------- Potrebujem taxík. 0
Mul on linnakaarti vaja. P-tr--u--m-mapu-m----. P--------- m--- m----- P-t-e-u-e- m-p- m-s-a- ---------------------- Potrebujem mapu mesta. 0
Mul on hotelli vaja. Po-rebuje--h-t--. P--------- h----- P-t-e-u-e- h-t-l- ----------------- Potrebujem hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Ch------ so---i --e-aja- auto. C---- b- s-- s- p------- a---- C-c-l b- s-m s- p-e-a-a- a-t-. ------------------------------ Chcel by som si prenajať auto. 0
Siin on mu krediitkaart. Tu -- --ja k-e-it-á-k-rta. T- j- m--- k------- k----- T- j- m-j- k-e-i-n- k-r-a- -------------------------- Tu je moja kreditná karta. 0
Siin on mu juhiluba. T- je----------s-----e-kaz. T- j- m-- v------- p------- T- j- m-j v-d-č-k- p-e-k-z- --------------------------- Tu je môj vodičský preukaz. 0
Mis on linnas vaadata? Č----------a d- v-d--ť v --ste? Č- v----- s- d- v----- v m----- Č- v-e-k- s- d- v-d-e- v m-s-e- ------------------------------- Čo všetko sa dá vidieť v meste? 0
Minge vanalinna. Ch---e ------ré------t-. C----- d- s------ m----- C-o-t- d- s-a-é-o m-s-a- ------------------------ Choďte do starého mesta. 0
Tehke linnas ringsõit. U---te s--------- jaz-u-p---e--e. U----- s- o------ j---- p- m----- U-o-t- s- o-r-ž-ú j-z-u p- m-s-e- --------------------------------- Urobte si okružnú jazdu po meste. 0
Minge sadamasse. Choď-e-d- --ístav-. C----- d- p-------- C-o-t- d- p-í-t-v-. ------------------- Choďte do prístavu. 0
Tehke sadamaringsõit. Ur-b-- -i---ruž-- j-zd--p---r-sta--. U----- s- o------ j---- p- p-------- U-o-t- s- o-r-ž-ú j-z-u p- p-í-t-v-. ------------------------------------ Urobte si okružnú jazdu po prístave. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Aké-p--ä--ho---sti--- -u e-te -kre- to--? A-- p------------- s- t- e--- o---- t---- A-é p-m-t-h-d-o-t- s- t- e-t- o-r-m t-h-? ----------------------------------------- Aké pamätihodnosti sú tu ešte okrem toho? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!