Vestmik

et Looduses   »   fr Dans la nature

26 [kakskümmend kuus]

Looduses

Looduses

26 [vingt-six]

Dans la nature

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Näed sa seda torni seal? V--------- -o-r-? V------ l- t--- ? V-i---u l- t-u- ? ----------------- Vois-tu la tour ? 0
Näed sa seda mäge seal? Vo-s-t- ---m--tagne ? V------ l- m------- ? V-i---u l- m-n-a-n- ? --------------------- Vois-tu la montagne ? 0
Näed sa seda küla seal? V-is-t- l- -i--a-- ? V------ l- v------ ? V-i---u l- v-l-a-e ? -------------------- Vois-tu le village ? 0
Näed sa seda jõge seal? Vo-s-tu l- ri--è---? V------ l- r------ ? V-i---u l- r-v-è-e ? -------------------- Vois-tu la rivière ? 0
Näed sa seda silda seal? V-i---- le -o---? V------ l- p--- ? V-i---u l- p-n- ? ----------------- Vois-tu le pont ? 0
Näed sa seda järve seal? Vois-t---e -ac-? V------ l- l-- ? V-i---u l- l-c ? ---------------- Vois-tu le lac ? 0
See lind seal meeldib mulle. C-t-o---a--m--p--î-. C-- o----- m- p----- C-t o-s-a- m- p-a-t- -------------------- Cet oiseau me plaît. 0
See puu seal meeldib mulle. C-t --br- me -la-t. C-- a---- m- p----- C-t a-b-e m- p-a-t- ------------------- Cet arbre me plaît. 0
See kivi siin meeldib mulle. Ce--e--ie--e--e ---ît. C---- p----- m- p----- C-t-e p-e-r- m- p-a-t- ---------------------- Cette pierre me plaît. 0
See park seal meeldib mulle. C---a-c -- pl-ît. C- p--- m- p----- C- p-r- m- p-a-t- ----------------- Ce parc me plaît. 0
See aed seal meeldib mulle. C--j--d------pla--. C- j----- m- p----- C- j-r-i- m- p-a-t- ------------------- Ce jardin me plaît. 0
See lill siin meeldib mulle. C-t-- f-e---me--la--. C---- f---- m- p----- C-t-e f-e-r m- p-a-t- --------------------- Cette fleur me plaît. 0
Ma leian, et see on kena. Je-trouv------o-i. J- t----- ç- j---- J- t-o-v- ç- j-l-. ------------------ Je trouve ça joli. 0
Ma leian, et see on huvitav. J--tr-u-e ça--nt--es---t. J- t----- ç- i----------- J- t-o-v- ç- i-t-r-s-a-t- ------------------------- Je trouve ça intéressant. 0
Ma leian, et see on imeilus. J- t---v--ça-m-g---iq--. J- t----- ç- m---------- J- t-o-v- ç- m-g-i-i-u-. ------------------------ Je trouve ça magnifique. 0
Ma leian, et see on inetu. J----o-ve -- --id. J- t----- ç- l---- J- t-o-v- ç- l-i-. ------------------ Je trouve ça laid. 0
Ma leian, et see on igav. Je -r-u-e -- e--u-eux. J- t----- ç- e-------- J- t-o-v- ç- e-n-y-u-. ---------------------- Je trouve ça ennuyeux. 0
Ma leian, et see on jube. Je --o-v- -a affr---. J- t----- ç- a------- J- t-o-v- ç- a-f-e-x- --------------------- Je trouve ça affreux. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeled ja ütlused

Ütlusi leidub igas keeles. Niisiis on ütlused oluliseks rahvusliku identiteedi osaks. Ütlused peegeldavad riigi norme ja väärtuseid. Nende vorm on tavaliselt tuntud ja kindel, mida ei saa kohandada. Ütlused on alati lühikesed ja tabavad. Tihti kasutatakse neis metafoore. Paljud ütlused on ka luulelises vormis. Enamik ütlusi annab meile nõu või aimu, kuidas käituda. Kuid mõned ütlused väljendavad silmnähtavat kriitikat. Ütlustes leiab tihti ka stereotüüpe. Seega võivad need olla riigi rahva tüüpilistest iseärasustest. Ütlustel on pikk traditsioon. Aristoteles kiitis neid kui lühikesi filosoofilisi teoseid. Retoorikas ja kirjanduses on nad oluliseks stilistilised kujundid. Eriliseks teeb neid igavene päevakohasus. Keeleteaduses on isegi eraldi teadusharu,B721 mis tegeleb ainult selle teemaga. Paljud ütlused eksisteerivad korraga mitmes keeles. Need võivad olla leksikaalselt identsed. Sel juhul kasutavad erinevate keelte esindajad samu sõnu. Bellende Hunde beißen nicht, Perro que ladra no muerde. (DE-ES) Teised ütlused on aga semantiliselt sarnased. See tähendab, et sama mõtet väljendatakse erinevate sõnadega. Appeler un chat un chat, Dire pane al pane e vino al vino. (FR-IT) Niisiis aitavad ütlused meil mõõista teisi inimesi ja kultuure. Kõige huvitavamd on aga ütlused, mida tuntakse üle maailma. Need on inimelu ‘põhiteemadest’. Need ütlused käsitlevad universaalseid küsimusi. Need näitavad, et me oleme tegelikult kõik ühesugused - ükskõik, mis keelt me räägime!
Kas sa teadsid?
Läti keel kuulub balti keelte idagruppi. Seda räägib rohkem kui 2 miljonit inimest. Läti keel on kõige lähemalt suguluses leedu keelega. Sellest hoolimata ei ole need kaks keelt üksteisele väga sarnased. Võib juhtuda, et leedulane ja lätlane räägivad omavahel vene keeles. Samuti on läti keele struktuur vähem arhailine kui leedu keele oma. Traditsioonilistes lauludes ja luuletustes leidub veel palju vanu elemente. Need näitavad näiteks läti keele sugulust ladina keelega. Läti keele sõnavara on väga huvitavalt ülesehitatud. See sisaldab palju sõnu, mis pärinevad teistest keeltest. Nende hulka kuuluvad näiteks saksa, rootsi, vene või inglise keel. Mõned sõnad leiutati aga alles hiljuti, sest siiani nad lihtsalt puudusid. Läti keelt kirjutatakse ladina tähestikus ning rõhk on esimesel silbil. Grammatikal on palju eripärasid, mida teistes keeltes ei ole. Selle reeglid on aga alati selged ja arusaadavad.