Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   ar ‫فى الفندق – الوصول‬

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

‫27[سبعة وعشرون]‬

27[sibeat waeashruna]

‫فى الفندق – الوصول‬

[faa alfunduq - alwusula]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? ‫--د-ك- غر-ة-شاغر--‬ ‫------ غ--- ش------ ‫-ل-ي-م غ-ف- ش-غ-ة-‬ -------------------- ‫ألديكم غرفة شاغرة؟‬ 0
a--d--um----r-a- sha-h---t? a------- g------ s--------- a-u-i-u- g-u-f-t s-a-h-r-t- --------------------------- aludikum ghurfat shaghirat?
Ma reserveerisin toa. ‫لقد---ت----- -رفة-‬ ‫--- ق-- ب--- غ----- ‫-ق- ق-ت ب-ج- غ-ف-.- -------------------- ‫لقد قمت بحجز غرفة.‬ 0
l--d -u-- --ha----harfa---. l--- q--- b----- g--------- l-a- q-m- b-h-j- g-a-f-t-n- --------------------------- lqad qumt bihajz gharfatan.
Mu nimi on Müller. ‫-س---م-لر.‬ ‫---- م----- ‫-س-ى م-ل-.- ------------ ‫اسمى مولر.‬ 0
asama-------. a----- m----- a-a-a- m-l-a- ------------- asamaa mulra.
Mul on vaja ühest tuba. ‫-حت-ج-إ---غرف- -ف-دة-‬ ‫----- إ-- غ--- م------ ‫-ح-ا- إ-ى غ-ف- م-ر-ة-‬ ----------------------- ‫أحتاج إلى غرفة مفردة.‬ 0
a-i--- '---a- g----a- m-fra-a-. a----- '----- g------ m-------- a-i-a- '-i-a- g-u-f-t m-f-a-a-. ------------------------------- ahitaj 'iilaa ghurfat mufradat.
Mul on vaja kahest tuba. ‫أ-ت-ج---ى-غر-ة--زدو---‬ ‫----- إ-- غ--- م------- ‫-ح-ا- إ-ى غ-ف- م-د-ج-.- ------------------------ ‫أحتاج إلى غرفة مزدوجة.‬ 0
ah--a- '-i-a- g-u--at -uz-awj--. a----- '----- g------ m--------- a-i-a- '-i-a- g-u-f-t m-z-a-j-t- -------------------------------- ahitaj 'iilaa ghurfat muzdawjat.
Kui palju maksab tuba öö kohta? ‫ك- -ع--ا-غ--- -ي ---ي---‬ ‫-- س-- ا----- ف- ا------- ‫-م س-ر ا-غ-ف- ف- ا-ل-ل-؟- -------------------------- ‫كم سعر الغرفة في الليلة؟‬ 0
k--s--r -lgh-rf-- ---all--t? k- s--- a-------- f- a------ k- s-e- a-g-u-f-t f- a-l-l-? ---------------------------- km sier alghurfat fi allylt?
Ma sooviksin vanniga tuba. ‫أ--- غرفة-م---م--.‬ ‫---- غ--- م- ح----- ‫-ر-د غ-ف- م- ح-ا-.- -------------------- ‫أريد غرفة مع حمام.‬ 0
ar-d --u-f----ae hama-m. a--- g------ m-- h------ a-i- g-u-f-t m-e h-m-a-. ------------------------ arid ghurfat mae hamaam.
Ma sooviksin dušiga tuba. ‫أريد--ر---م- د-.‬ ‫---- غ--- م- د--- ‫-ر-د غ-ف- م- د-.- ------------------ ‫أريد غرفة مع دش.‬ 0
ar-d-g----a-a--mae-d--ha. a--- g-------- m-- d----- a-i- g-u-f-t-n m-e d-s-a- ------------------------- arid ghurfatan mae dasha.
Kas ma saaksin tuba näha? ‫أ---نني----ة---غرفة؟‬ ‫------- ر--- ا------- ‫-ي-ك-ن- ر-ي- ا-غ-ف-؟- ---------------------- ‫أيمكنني رؤية الغرفة؟‬ 0
ayamkanni -uyat-al-har---ta? a-------- r---- a----------- a-a-k-n-i r-y-t a-g-a-a-a-a- ---------------------------- ayamkanni ruyat algharafata?
Kas siin on garaaž? ‫-- ل--كم مر-ب؟‬ ‫-- ل---- م----- ‫-ل ل-ي-م م-آ-؟- ---------------- ‫هل لديكم مرآب؟‬ 0
hl -ada-k-m--ir-b-? h- l------- m------ h- l-d-y-u- m-r-b-? ------------------- hl ladaykum miraba?
Kas siin on seif? ‫هل ----م خ-ان--آ-ان-ت؟‬ ‫-- ل---- خ---- آ------- ‫-ل ل-ي-م خ-ا-ة آ-ا-ا-؟- ------------------------ ‫هل لديكم خزانة آمانات؟‬ 0
h- l-dayk-- ---za--- -----t-? h- l------- k------- a------- h- l-d-y-u- k-i-a-a- a-a-a-a- ----------------------------- hl ladaykum khizanat amanata?
Kas siin on faks? ‫هل -دي---ج-ا- ف-كس-‬ ‫-- ل---- ج--- ف----- ‫-ل ل-ي-م ج-ا- ف-ك-؟- --------------------- ‫هل لديكم جهاز فاكس؟‬ 0
h--l----ku- -iha-------? h- l------- j---- f----- h- l-d-y-u- j-h-z f-k-a- ------------------------ hl ladaykum jihaz faksa?
Hästi, ma võtan selle toa. ‫-ا -أ----آ-- --غ-فة.‬ ‫-- ب--- س--- ا------- ‫-ا ب-س- س-خ- ا-غ-ف-.- ---------------------- ‫لا بأس، سآخذ الغرفة.‬ 0
l--basa, -ak-id- a-gh----t-. l- b---- s------ a---------- l- b-s-, s-k-i-h a-g-a-f-t-. ---------------------------- la basa, sakhidh algharfata.
Siin on võtmed. ‫إل----لم-ا----‬ ‫---- ا--------- ‫-ل-ك ا-م-ا-ي-.- ---------------- ‫إليك المفاتيح.‬ 0
'--l---almafatiha. '----- a---------- '-i-i- a-m-f-t-h-. ------------------ 'iilik almafatiha.
Siin on mu pagas. ‫هذ---مت--ي.‬ ‫--- أ------- ‫-ذ- أ-ت-ت-.- ------------- ‫هذه أمتعتي.‬ 0
h-h-h -am--e--. h---- '-------- h-h-h '-m-i-t-. --------------- hdhih 'amtieti.
Mis kell saab hommikusööki süüa? ‫--ى--و-د -لإ-طا--‬ ‫--- م--- ا-------- ‫-ت- م-ع- ا-إ-ط-ر-‬ ------------------- ‫متى موعد الإفطار؟‬ 0
m--a- m-weid--l'i-fta-? m---- m----- a--------- m-t-a m-w-i- a-'-i-t-r- ----------------------- mataa maweid al'iiftar?
Mis kell saab lõunat süüa? ‫----موعد -لغد---‬ ‫--- م--- ا------- ‫-ت- م-ع- ا-غ-ا-؟- ------------------ ‫متى موعد الغداء؟‬ 0
ma--- m-w-i---lg--d--? m---- m----- a-------- m-t-a m-w-i- a-g-a-a-? ---------------------- mataa maweid alghada'?
Mis kell saab õhtust süüa? ‫م-ى -----ال--ا--‬ ‫--- م--- ا------- ‫-ت- م-ع- ا-ع-ا-؟- ------------------ ‫متى موعد العشاء؟‬ 0
m-ta- --w-i- ----sha'? m---- m----- a-------- m-t-a m-w-i- a-e-s-a-? ---------------------- mataa maweid aleasha'?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...