Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   fi Hotellissa – saapuminen

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [kaksikymmentäseitsemän]

Hotellissa – saapuminen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Onk--t-i-l--vi-l--v--a--a -----i--? O--- t----- v---- v------ h-------- O-k- t-i-l- v-e-ä v-p-i-a h-o-e-t-? ----------------------------------- Onko teillä vielä vapaita huoneita? 0
Ma reserveerisin toa. Ole--varan--- -u-n---. O--- v------- h------- O-e- v-r-n-u- h-o-e-n- ---------------------- Olen varannut huoneen. 0
Mu nimi on Müller. M---n-ni---i o- Mü-l-r. M---- n----- o- M------ M-n-n n-m-n- o- M-l-e-. ----------------------- Minun nimeni on Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Hal-a--in yhde-h---en----ne-n. H-------- y---------- h------- H-l-a-s-n y-d-n-e-g-n h-o-e-n- ------------------------------ Haluaisin yhdenhengen huoneen. 0
Mul on vaja kahest tuba. H--ua-s-n-ka--en-e--e--h-oneen. H-------- k----------- h------- H-l-a-s-n k-h-e-h-n-e- h-o-e-n- ------------------------------- Haluaisin kahdenhengen huoneen. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? M-t---aksa--h-on----r---? M--- m----- h---- p-- y-- M-t- m-k-a- h-o-e p-r y-? ------------------------- Mitä maksaa huone per yö? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. H------i- ---nee- kylpy--on-el--. H-------- h------ k-------------- H-l-a-s-n h-o-e-n k-l-y-u-n-e-l-. --------------------------------- Haluaisin huoneen kylpyhuoneella. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Hal--isi---u----- -u-h-u-la. H-------- h------ s--------- H-l-a-s-n h-o-e-n s-i-k-l-a- ---------------------------- Haluaisin huoneen suihkulla. 0
Kas ma saaksin tuba näha? S-an---nä-dä -u---en? S----- n---- h------- S-a-k- n-h-ä h-o-e-n- --------------------- Saanko nähdä huoneen? 0
Kas siin on garaaž? O-k- --ä--- auto-alli-? O--- t----- a---------- O-k- t-ä-l- a-t-t-l-i-? ----------------------- Onko täällä autotallia? 0
Kas siin on seif? O-k- tä--l- -as----ap---? O--- t----- k------------ O-k- t-ä-l- k-s-a-a-p-i-? ------------------------- Onko täällä kassakaappia? 0
Kas siin on faks? O--o--äällä----s--? O--- t----- f------ O-k- t-ä-l- f-k-i-? ------------------- Onko täällä faksia? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Hyvä--o-a- huone-n. H---- o--- h------- H-v-, o-a- h-o-e-n- ------------------- Hyvä, otan huoneen. 0
Siin on võtmed. Tä-s- o- a--i-e-. T---- o- a------- T-s-ä o- a-a-m-t- ----------------- Tässä on avaimet. 0
Siin on mu pagas. T--sä ---mat-ata--rani. T---- o- m------------- T-s-ä o- m-t-a-a-a-a-i- ----------------------- Tässä on matkatavarani. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? Mon-lt- on---mia--e-? M------ o- a--------- M-n-l-a o- a-m-a-n-n- --------------------- Monelta on aamiainen? 0
Mis kell saab lõunat süüa? M-n-lt- -n -ä----lin-n? M------ o- p----------- M-n-l-a o- p-i-ä-l-n-n- ----------------------- Monelta on päivällinen? 0
Mis kell saab õhtust süüa? Mo--l-- -n---la-----n? M------ o- i---------- M-n-l-a o- i-l-l-i-e-? ---------------------- Monelta on illallinen? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...