Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   fr A l’hôtel – Arrivée

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [vingt-sept]

A l’hôtel – Arrivée

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Avez-vou---n---ha---e-li----? A-------- u-- c------ l---- ? A-e---o-s u-e c-a-b-e l-b-e ? ----------------------------- Avez-vous une chambre libre ? 0
Ma reserveerisin toa. J’ai --se--é u-------b--. J--- r------ u-- c------- J-a- r-s-r-é u-e c-a-b-e- ------------------------- J’ai réservé une chambre. 0
Mu nimi on Müller. M-n --m---- --l--r. M-- n-- e-- M------ M-n n-m e-t M-l-e-. ------------------- Mon nom est Muller. 0
Mul on vaja ühest tuba. J-a- -------d--n- -h-m-re--im-le. J--- b----- d---- c------ s------ J-a- b-s-i- d-u-e c-a-b-e s-m-l-. --------------------------------- J’ai besoin d’une chambre simple. 0
Mul on vaja kahest tuba. J-a----s--- d--ne---amb-e-d-----. J--- b----- d---- c------ d------ J-a- b-s-i- d-u-e c-a-b-e d-u-l-. --------------------------------- J’ai besoin d’une chambre double. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? Co--i-n-c-û----- c-a-b-e-p--r -a-n-it-? C------ c---- l- c------ p--- l- n--- ? C-m-i-n c-û-e l- c-a-b-e p-u- l- n-i- ? --------------------------------------- Combien coûte la chambre pour la nuit ? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. J- -o-d---s---e-c-a---e -vec -ain. J- v------- u-- c------ a--- b---- J- v-u-r-i- u-e c-a-b-e a-e- b-i-. ---------------------------------- Je voudrais une chambre avec bain. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. Je-vo-d--is une c-amb-- --ec---u--e. J- v------- u-- c------ a--- d------ J- v-u-r-i- u-e c-a-b-e a-e- d-u-h-. ------------------------------------ Je voudrais une chambre avec douche. 0
Kas ma saaksin tuba näha? Pu-s--- -oi- -a-ch---re ? P------ v--- l- c------ ? P-i---e v-i- l- c-a-b-e ? ------------------------- Puis-je voir la chambre ? 0
Kas siin on garaaž? Y---t--l -- ga--g- ici ? Y a----- u- g----- i-- ? Y a-t-i- u- g-r-g- i-i ? ------------------------ Y a-t-il un garage ici ? 0
Kas siin on seif? Y---t-i- -- ----re-for--i-- ? Y a----- u- c---------- i-- ? Y a-t-i- u- c-f-r---o-t i-i ? ----------------------------- Y a-t-il un coffre-fort ici ? 0
Kas siin on faks? Y ----i---n--ax -ci-? Y a----- u- f-- i-- ? Y a-t-i- u- f-x i-i ? --------------------- Y a-t-il un fax ici ? 0
Hästi, ma võtan selle toa. B-n- -e -re-----a cham-r-. B--- j- p----- l- c------- B-n- j- p-e-d- l- c-a-b-e- -------------------------- Bon, je prends la chambre. 0
Siin on võtmed. V---- l-s cle-s. V---- l-- c----- V-i-i l-s c-e-s- ---------------- Voici les clefs. 0
Siin on mu pagas. Vo-ci-m-- -a--g--. V---- m-- b------- V-i-i m-s b-g-g-s- ------------------ Voici mes bagages. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? A-qu-l-e-he-re -s- ser----- ---it -é-eu-e--? A q----- h---- e-- s---- l- p---- d------- ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- p-t-t d-j-u-e- ? -------------------------------------------- A quelle heure est servi le petit déjeuner ? 0
Mis kell saab lõunat süüa? A q-elle h---e e---s-r----- --j-u-er-? A q----- h---- e-- s---- l- d------- ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- d-j-u-e- ? -------------------------------------- A quelle heure est servi le déjeuner ? 0
Mis kell saab õhtust süüa? A-qu-l-e-----e --t---rvi----------? A q----- h---- e-- s---- l- d---- ? A q-e-l- h-u-e e-t s-r-i l- d-n-r ? ----------------------------------- A quelle heure est servi le dîner ? 0

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...