Vestmik

et Hotellis – saabumine   »   sk V hoteli – príchod

27 [kakskümmend seitse]

Hotellis – saabumine

Hotellis – saabumine

27 [dvadsaťsedem]

V hoteli – príchod

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Kas teil on ühte vaba tuba? Máte-v--n- i---? M--- v---- i---- M-t- v-ľ-ú i-b-? ---------------- Máte voľnú izbu? 0
Ma reserveerisin toa. Re-er----l-so- -i -e-----z--. R--------- s-- s- j---- i---- R-z-r-o-a- s-m s- j-d-u i-b-. ----------------------------- Rezervoval som si jednu izbu. 0
Mu nimi on Müller. M-je-me---j---üll--. M--- m--- j- M------ M-j- m-n- j- M-l-e-. -------------------- Moje meno je Müller. 0
Mul on vaja ühest tuba. Po-re-u--- --d---oste-o-ú -zb-. P--------- j------------- i---- P-t-e-u-e- j-d-o-o-t-ľ-v- i-b-. ------------------------------- Potrebujem jednoposteľovú izbu. 0
Mul on vaja kahest tuba. P--re-uj-m d----o-t-ľ-vú -z--. P--------- d------------ i---- P-t-e-u-e- d-o-p-s-e-o-ú i-b-. ------------------------------ Potrebujem dvojposteľovú izbu. 0
Kui palju maksab tuba öö kohta? K-ľko-sto-í i--a--a ---? K---- s---- i--- n- n--- K-ľ-o s-o-í i-b- n- n-c- ------------------------ Koľko stojí izba na noc? 0
Ma sooviksin vanniga tuba. C---- b- --m -----s----e-ň-u. C---- b- s-- i--- s k-------- C-c-l b- s-m i-b- s k-p-ľ-o-. ----------------------------- Chcel by som izbu s kúpeľňou. 0
Ma sooviksin dušiga tuba. C-c-- -y--om-i--u--o -p---ou. C---- b- s-- i--- s- s------- C-c-l b- s-m i-b- s- s-r-h-u- ----------------------------- Chcel by som izbu so sprchou. 0
Kas ma saaksin tuba näha? M-ž----idieť tú-iz-u? M---- v----- t- i---- M-ž-m v-d-e- t- i-b-? --------------------- Môžem vidieť tú izbu? 0
Kas siin on garaaž? Má-e -- -----? M--- t- g----- M-t- t- g-r-ž- -------------- Máte tu garáž? 0
Kas siin on seif? M-t---u--rezor? M--- t- t------ M-t- t- t-e-o-? --------------- Máte tu trezor? 0
Kas siin on faks? Máte -u f--? M--- t- f--- M-t- t- f-x- ------------ Máte tu fax? 0
Hästi, ma võtan selle toa. Do-----beri---tú---b-. D----- b----- t- i---- D-b-e- b-r-e- t- i-b-. ---------------------- Dobre, beriem tú izbu. 0
Siin on võtmed. Tu--ú--ľ---. T- s- k----- T- s- k-ú-e- ------------ Tu sú kľúče. 0
Siin on mu pagas. T--je-mo----a--ž-na. T- j- m--- b-------- T- j- m-j- b-t-ž-n-. -------------------- Tu je moja batožina. 0
Mis kell saab hommikusööki süüa? K--y--ú raňa--y? K--- s- r------- K-d- s- r-ň-j-y- ---------------- Kedy sú raňajky? 0
Mis kell saab lõunat süüa? Ke----e -b--? K--- j- o---- K-d- j- o-e-? ------------- Kedy je obed? 0
Mis kell saab õhtust süüa? K-dy--- -eč-r-? K--- j- v------ K-d- j- v-č-r-? --------------- Kedy je večera? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Paus on eduka keeleõppe osa

Need, kes tahavad õppida edukalt, peaksid võtma sagedasi pause! Sellisele järeldusele on jõudnud uued teaduslikud uuringud. Teadlased uurisid õppimise faase. Seejuures simuleeriti erinevaid õppimise olukordi. Me omastame teavet kõige paremini väikeste osadena. See tähendab, et me ei tohiks õppida liiga palju korraga. Me peaks alati peatükkide vahele tegema pause. Nimelt sõltub meie õppeedukus ka biokeemilistest protsessidest. Need protsessid toimuvad ajus. Antud protsessid määravad meie optimaalne õppimise rütmi. Kui me õpime midagi uut, eraldab meie aju teatud aineid. Need ained mõjutavad meie aju rakkude aktiivsust. Kõnealuses protsessis on oluline roll kahel konkreetsel erineval ensüümil. Need eralduvad, kui õpitakse uut materjali. Kuid nad ei vabane koos. Nende mõju avaldub ajalise nihkega. Siiski õpime me kõige paremini, kui ühel ajal eralduvad mõlemad ensüümid. Ja me oleme märgatavalt edukamad, kui teeme sagedamini pause. Seega on mõistlik individuaalse õppe faaside pikkusi aeg-ajalt muuta. Ka pauside pikkused peaksid varieeruma. Alguses on ideaalne vaheaegade pikkus kaks korda kümme minutit. Siis üks viieminutiline vaheaeg. Seejärel tuleks teha 30-minutiline paus. Vaheaegadel kinnistab meie aju uut materjali paremini. Sa peaksid oma töökohast pauside ajal lahkuma. Samuti on hea mõte vaheaegadel ringi liikuda. Niisiis tee õppimise vaheajal väike jalutuskäik! Ja ära tunne end halvasti - sa õpid ka sel ajal!
Kas sa teadsid?
Leedu keel kuulub balti keelte hulka. Seda räägib rohkem kui 3 miljonit inimest. Nad elavad Leedus, Valgevenes ja Poolas. Leedu keel on lähemalt suguluses vaid läti keelega. Kuigi Leedu on väga väike riik, jaguneb keel paljudesse dialektidesse. Leedu keelt kirjutatakse ladina tähtedega, aga sellel on mõned erimärgid. Tüüpilised on topeltvokaalid. Lisaks leidub mitmeid vokaalivariante, näiteks lühike, pikk ja nasaalne. Leedu keele hääldus ei ole raske. Märgatavalt keerulisem on rõhuasetus, sest see on väga paindlik. See tähendab, et see lähtub sõna grammatikalisest vormist. On huvitav teada, et leedu keel on väga arhailine keel. See kehtib keelena, mis kõige vähem eelkäijate keelest erineb. See tähendab, et see sarnaneb tugevasti esimeste indoeuroopa keeltega. Kes tahab teada, kuidas meie esivanemad rääkisid, peaks leedu keelt õppima...