Vestmik

et Restoranis 2   »   sv På restaurangen 2

30 [kolmkümmend]

Restoranis 2

Restoranis 2

30 [trettio]

På restaurangen 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Üks õunamahl, palun. En--ppe-j----- --c-. E- ä---------- t---- E- ä-p-l-u-c-, t-c-. -------------------- En äppeljuice, tack. 0
Üks limonaad, palun. En-----n---/ ---k--tack. E- l------ / l---- t---- E- l-m-n-d / l-s-, t-c-. ------------------------ En lemonad / läsk, tack. 0
Üks tomatimahl, palun. En t-matj--ce------. E- t---------- t---- E- t-m-t-u-c-, t-c-. -------------------- En tomatjuice, tack. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi punast veini. J-g -k-l-e-vil-a--a------las----- vin. J-- s----- v---- h- e-- g--- r--- v--- J-g s-u-l- v-l-a h- e-t g-a- r-t- v-n- -------------------------------------- Jag skulle vilja ha ett glas rött vin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi valget veini. J------lle ----- ---e-t--l-- -it- vin. J-- s----- v---- h- e-- g--- v--- v--- J-g s-u-l- v-l-a h- e-t g-a- v-t- v-n- -------------------------------------- Jag skulle vilja ha ett glas vitt vin. 0
Ma võtaks meeleldi klaasi šampust. J---sk-l-e-------h--e-----s-a---u-se-and- -i-. J-- s----- v---- h- e- f----- m---------- v--- J-g s-u-l- v-l-a h- e- f-a-k- m-u-s-r-n-e v-n- ---------------------------------------------- Jag skulle vilja ha en flaska mousserande vin. 0
Meeldib sulle kala? T---e- du-om-f-sk? T----- d- o- f---- T-c-e- d- o- f-s-? ------------------ Tycker du om fisk? 0
Meeldib sulle loomaliha? Tyc------ ---n-t--t-? T----- d- o- n------- T-c-e- d- o- n-t-ö-t- --------------------- Tycker du om nötkött? 0
Meeldib sulle sealiha? Ty-----d- om-------t-? T----- d- o- g-------- T-c-e- d- o- g-i-k-t-? ---------------------- Tycker du om griskött? 0
Ma sooviksin midagi ilma lihata. J--------- v--ja ha-nå--- -t-n --t-. J-- s----- v---- h- n---- u--- k---- J-g s-u-l- v-l-a h- n-g-t u-a- k-t-. ------------------------------------ Jag skulle vilja ha något utan kött. 0
Ma sooviksin köögiviljavalikut. J-g----lle v--ja------ g-önsak-t-llri-. J-- s----- v---- h- e- g--------------- J-g s-u-l- v-l-a h- e- g-ö-s-k-t-l-r-k- --------------------------------------- Jag skulle vilja ha en grönsakstallrik. 0
Ma sooviksin midagi, millega ei lähe kaua aega. J----k---- vil-a--- -ågot-so--i--e-t-r l-n- --d. J-- s----- v---- h- n---- s-- i--- t-- l--- t--- J-g s-u-l- v-l-a h- n-g-t s-m i-t- t-r l-n- t-d- ------------------------------------------------ Jag skulle vilja ha något som inte tar lång tid. 0
Soovite te seda riisiga? V-ll-ni-h- -is --ll-det? V--- n- h- r-- t--- d--- V-l- n- h- r-s t-l- d-t- ------------------------ Vill ni ha ris till det? 0
Soovite te seda nuudlitega? Vi-------a nud-ar -ill--et? V--- n- h- n----- t--- d--- V-l- n- h- n-d-a- t-l- d-t- --------------------------- Vill ni ha nudlar till det? 0
Soovite te seda kartulitega? Vi-l -- ha -ota-i- t----det? V--- n- h- p------ t--- d--- V-l- n- h- p-t-t-s t-l- d-t- ---------------------------- Vill ni ha potatis till det? 0
See ei maitse mulle. D-- -är --c-er -------e -m. D-- d-- t----- j-- i--- o-- D-t d-r t-c-e- j-g i-t- o-. --------------------------- Det där tycker jag inte om. 0
Toit on külm. M--e---- -a-l. M---- ä- k---- M-t-n ä- k-l-. -------------- Maten är kall. 0
Ma ei tellinud seda. De----r -ar ja--in-- b--tällt. D-- d-- h-- j-- i--- b-------- D-t d-r h-r j-g i-t- b-s-ä-l-. ------------------------------ Det där har jag inte beställt. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja reklaamid

Reklaam esindab teatud vormis kommunikatsiooni. Ta soovib luua kontakti tootjate ja tarbijate vahel. Nagu igat tüüpi suhtluses on ka reklaamil pikk ajalugu. Poliitikud ja kõrtsid kasutasid reklaame juba antiikajal. Reklaami keeles kasutatakse kindlaid retoorikavõtteid. Kuna sellel on eesmärk ja on niisiis planeeritud kommunikatsioon. Meid kui tarbijaid tuleb teavitada; meie huvi tuleb püüda. Aga ennekõike peame me tahtma toodet ja seda siis osta. Seetõttu on tavaliselt reklaamikeel väga lihtne. Kasutatakse vähe sõnu ja lihtsakoelisi loosungeid. Siis peaks meie mälu suutma hästi säilitada kuulutuse sisu. Väga sageli kasutatakse teatud tüüpi sõnu nagu omadussõnu ja ülivõrret. Toodet kirjeldatakse kui eriti kasulikku. Seetõttu on reklaami keelt tavaliselt väga positiivne. Huvitaval kombel mõjutab reklaami keelt alati kohalik kultuur. See tähendab, et reklaami keel räägib meile palju erinevatest ühiskondadest. Tänapäeval domineerivad paljudes riikides mõisted nagu ‘ilu’ ja ‘noorus’. Sõnad ‘tulevik’ ja ‘turvalisus’ esinevad samuti tihti. Lääne ühiskondades on eriti populaarne inglise keel. Inglise keelt peetakse kaasaegseks ning rahvusvaheliseks. Seepärast mõjub antud keel hästi tehnikatoodete reklaamimisel. Romaani keeltest pärit sõnad tähistavad mõnulemist ja kirge. Eriti populaarne on neid kasutada toiduainete ja kosmeetika reklaamimisel. Dialektide kasutamisel soovitakse rõhutada kodumaiseid ja traditsioonilisi väärtusi. Toodete nimetused on sageli neologismid või välja mõeldud sõnad. Nad on tavaliselt tähenduseta, kuid meeldiva kõlaga. Kuid mõned tootenimetused suudavad ka tõelist karjääri teha! Üks tolmuimeja nimi on muutunud isegi tegusõnaks – to hoover ! (ing k. tolmu imema)
Kas sa teadsid?
Hollandi keel kuulub läänegermaani keelte gruppi. See tähendab, et see on lähedalt suguluses saksa ja inglise keelega. Hollandi keel on emakeeleks umbes 25 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Hollandis ja Belgias. Aga ka Indoneesias ja Surinamel räägitakse hollandi keelt. See on sellepärast, et Holland oli varem koloniaalvõim. Sellega pani hollandi keel aluse erinevatele kreooli keeltele. Ka Lõuna-Aafrika afrikaansi keel tekkis hollandi keelest. See on germaani keeleperekonna noorim liige. Hollandi keelele on iseloomulikud paljud sõnad teistest keeltest. Varem oli eriti suur mõju prantsuse keelel. Ka saksa keelest võeti tihti sõnu üle. Juba mõningaid aastakümneid tuleb aina rohkem inglisekeelseid mõisteid juurde. Mõned inimesed kardavad seetõttu, et hollandi keel tulevikus täiesti haihtub.