Vestmik

et Restoranis 3   »   de Im Restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [einunddreißig]

Im Restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. I-h--öch-e ------orsp----. I__ m_____ e___ V_________ I-h m-c-t- e-n- V-r-p-i-e- -------------------------- Ich möchte eine Vorspeise. 0
Ma sooviksin salatit. Ich-möcht--ein-----l--. I__ m_____ e____ S_____ I-h m-c-t- e-n-n S-l-t- ----------------------- Ich möchte einen Salat. 0
Ma sooviksin suppi. Ic----ch---e----S--pe. I__ m_____ e___ S_____ I-h m-c-t- e-n- S-p-e- ---------------------- Ich möchte eine Suppe. 0
Ma sooviksin magustoitu. Ic--m-c-t- ei-e--Nac-tis--. I__ m_____ e____ N_________ I-h m-c-t- e-n-n N-c-t-s-h- --------------------------- Ich möchte einen Nachtisch. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Ich--ö---- ei--Eis-m-t--a--e. I__ m_____ e__ E__ m__ S_____ I-h m-c-t- e-n E-s m-t S-h-e- ----------------------------- Ich möchte ein Eis mit Sahne. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. I---mö---e---st oder--ä--. I__ m_____ O___ o___ K____ I-h m-c-t- O-s- o-e- K-s-. -------------------------- Ich möchte Obst oder Käse. 0
Me sooviksime hommikust süüa. W-- m---ten--r-h--ü-ken. W__ m______ f___________ W-r m-c-t-n f-ü-s-ü-k-n- ------------------------ Wir möchten frühstücken. 0
Me sooviksime lõunat süüa. W-r-m--h--n----M-t-ag ----n. W__ m______ z_ M_____ e_____ W-r m-c-t-n z- M-t-a- e-s-n- ---------------------------- Wir möchten zu Mittag essen. 0
Me sooviksime õhtust süüa. W-r--öc-t-- -- ----d ---e-. W__ m______ z_ A____ e_____ W-r m-c-t-n z- A-e-d e-s-n- --------------------------- Wir möchten zu Abend essen. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Was---ch--n---e zum ---hs--c-? W__ m______ S__ z__ F_________ W-s m-c-t-n S-e z-m F-ü-s-ü-k- ------------------------------ Was möchten Sie zum Frühstück? 0
Saiake marmelaadi ja meega? B----hen--i- --r-e-a-e und ---ig? B_______ m__ M________ u__ H_____ B-ö-c-e- m-t M-r-e-a-e u-d H-n-g- --------------------------------- Brötchen mit Marmelade und Honig? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T-a-- m-t W-rs---n---ä-e? T____ m__ W____ u__ K____ T-a-t m-t W-r-t u-d K-s-? ------------------------- Toast mit Wurst und Käse? 0
Keedetud muna? Ei--geko-hte----? E__ g________ E__ E-n g-k-c-t-s E-? ----------------- Ein gekochtes Ei? 0
Praetud muna? Ei----i-gelei? E__ S_________ E-n S-i-g-l-i- -------------- Ein Spiegelei? 0
Üks omlett? Ei---m-l-tt? E__ O_______ E-n O-e-e-t- ------------ Ein Omelett? 0
Palun veel üks jogurt. B-tt-----h-e---n Jogh--t. B____ n___ e____ J_______ B-t-e n-c- e-n-n J-g-u-t- ------------------------- Bitte noch einen Joghurt. 0
Palun veel soola ja pipart. Bi----n--h-S-l- -------ffe-. B____ n___ S___ u__ P_______ B-t-e n-c- S-l- u-d P-e-f-r- ---------------------------- Bitte noch Salz und Pfeffer. 0
Palun veel üks klaas vett. B-t-e-n----ein ------as-e-. B____ n___ e__ G___ W______ B-t-e n-c- e-n G-a- W-s-e-. --------------------------- Bitte noch ein Glas Wasser. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!