Vestmik

et Restoranis 3   »   ko 레스토랑에서 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [서른하나]

31 [seoleunhana]

레스토랑에서 3

[leseutolang-eseo 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. 애-타이저- 주세-. 애----- 주--- 애-타-저- 주-요- ----------- 애피타이저를 주세요. 0
ae-i-a-j---eu--ju-e-o. a------------- j------ a-p-t-i-e-l-u- j-s-y-. ---------------------- aepitaijeoleul juseyo.
Ma sooviksin salatit. 샐러-- --요. 샐--- 주--- 샐-드- 주-요- --------- 샐러드를 주세요. 0
s-el-e-deu--u- j--ey-. s------------- j------ s-e-l-o-e-l-u- j-s-y-. ---------------------- saelleodeuleul juseyo.
Ma sooviksin suppi. 수프를 주세-. 수-- 주--- 수-를 주-요- -------- 수프를 주세요. 0
su--u---------yo. s-------- j------ s-p-u-e-l j-s-y-. ----------------- supeuleul juseyo.
Ma sooviksin magustoitu. 디저-를-주세요. 디--- 주--- 디-트- 주-요- --------- 디저트를 주세요. 0
dijeo--u--ul -us--o. d----------- j------ d-j-o-e-l-u- j-s-y-. -------------------- dijeoteuleul juseyo.
Ma sooviksin koorega jäätist. 생---얹--아이-크림- ---. 생-- 얹- 아----- 주--- 생-림 얹- 아-스-림- 주-요- ------------------ 생크림 얹은 아이스크림을 주세요. 0
sae----ul-m--on----n a----keu--m-eu- -use-o. s---------- e------- a-------------- j------ s-e-g-e-l-m e-n---u- a-s-u-e-l-m-e-l j-s-y-. -------------------------------------------- saengkeulim eonj-eun aiseukeulim-eul juseyo.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. 과-이나---를-주--. 과--- 치-- 주--- 과-이- 치-를 주-요- ------------- 과일이나 치즈를 주세요. 0
gw-----n--chij-u-eul-j-seyo. g-------- c--------- j------ g-a-l-i-a c-i-e-l-u- j-s-y-. ---------------------------- gwail-ina chijeuleul juseyo.
Me sooviksime hommikust süüa. 우리는 아침--- -고--어요. 우-- 아---- 하- 싶--- 우-는 아-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 아침식사를 하고 싶어요. 0
u-i-e-n -c--m-igsaleul--a-- si---oyo. u------ a------------- h--- s-------- u-i-e-n a-h-m-i-s-l-u- h-g- s-p-e-y-. ------------------------------------- ulineun achimsigsaleul hago sip-eoyo.
Me sooviksime lõunat süüa. 우----심-사를--고-싶어-. 우-- 점---- 하- 싶--- 우-는 점-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 점심식사를 하고 싶어요. 0
ul-neun-je-m--ms--sa-eul--a-o si-----o. u------ j--------------- h--- s-------- u-i-e-n j-o-s-m-i-s-l-u- h-g- s-p-e-y-. --------------------------------------- ulineun jeomsimsigsaleul hago sip-eoyo.
Me sooviksime õhtust süüa. 우리는 저---- -고 싶어-. 우-- 저---- 하- 싶--- 우-는 저-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 저녁식사를 하고 싶어요. 0
u-in--- j-onye--si-s-l-u--h-g- -ip-eo-o. u------ j---------------- h--- s-------- u-i-e-n j-o-y-o-s-g-a-e-l h-g- s-p-e-y-. ---------------------------------------- ulineun jeonyeogsigsaleul hago sip-eoyo.
Mida te hommikusöögiks soovite? 아-식-- 뭘--하세요? 아---- 뭘 원---- 아-식-로 뭘 원-세-? ------------- 아침식사로 뭘 원하세요? 0
achimsig-alo -wol wo-h---yo? a----------- m--- w--------- a-h-m-i-s-l- m-o- w-n-a-e-o- ---------------------------- achimsigsalo mwol wonhaseyo?
Saiake marmelaadi ja meega? 빵- -- -- --까-? 빵- 잼- 꿀- 드---- 빵- 잼- 꿀- 드-까-? -------------- 빵에 잼과 꿀을 드릴까요? 0
pp--g-e -ae-gwa k-u---u- d-u----kay-? p------ j------ k------- d----------- p-a-g-e j-e-g-a k-u---u- d-u-i-k-a-o- ------------------------------------- ppang-e jaemgwa kkul-eul deulilkkayo?
Röstsai vorsti ja juustuga? 토스---소시-와 -즈를-----? 토--- 소--- 치-- 드---- 토-트- 소-지- 치-를 드-까-? ------------------- 토스트에 소시지와 치즈를 드릴까요? 0
t-seut----s-sij-wa --i----eu- -e--------o? t-------- s------- c--------- d----------- t-s-u-e-e s-s-j-w- c-i-e-l-u- d-u-i-k-a-o- ------------------------------------------ toseuteue sosijiwa chijeuleul deulilkkayo?
Keedetud muna? 삶- ---? 삶- 계--- 삶- 계-요- ------- 삶은 계란요? 0
s-lm---- g-e-an-y-? s------- g--------- s-l---u- g-e-a---o- ------------------- salm-eun gyelan-yo?
Praetud muna? 계- ----? 계- 후---- 계- 후-이-? -------- 계란 후라이요? 0
gyelan-hul--yo? g----- h------- g-e-a- h-l-i-o- --------------- gyelan hulaiyo?
Üks omlett? 오믈--? 오---- 오-렛-? ----- 오믈렛요? 0
om---l-s-yo? o----------- o-e-l-e---o- ------------ omeulles-yo?
Palun veel üks jogurt. 요플---나-- 주세-. 요-- 하- 더 주--- 요-레 하- 더 주-요- ------------- 요플레 하나 더 주세요. 0
yo--ul---hana d-o--us-y-. y------- h--- d-- j------ y-p-u-l- h-n- d-o j-s-y-. ------------------------- yopeulle hana deo juseyo.
Palun veel soola ja pipart. 소금----- --요. 소-- 후-- 주--- 소-과 후-도 주-요- ------------ 소금과 후추도 주세요. 0
so-eum-wa h--hudo -u----. s-------- h------ j------ s-g-u-g-a h-c-u-o j-s-y-. ------------------------- sogeumgwa huchudo juseyo.
Palun veel üks klaas vett. 물 한-잔-더---요. 물 한 잔 더 주--- 물 한 잔 더 주-요- ------------ 물 한 잔 더 주세요. 0
mu- -a--ja--de- -use--. m-- h-- j-- d-- j------ m-l h-n j-n d-o j-s-y-. ----------------------- mul han jan deo juseyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!