Vestmik

et Restoranis 3   »   nl In het restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [eenendertig]

In het restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Ik -------a- een -o---e----t. I_ w__ g____ e__ v___________ I- w-l g-a-g e-n v-o-g-r-c-t- ----------------------------- Ik wil graag een voorgerecht. 0
Ma sooviksin salatit. Ik--il-gr--g-een------e. I_ w__ g____ e__ s______ I- w-l g-a-g e-n s-l-d-. ------------------------ Ik wil graag een salade. 0
Ma sooviksin suppi. I--wi---r--g soe-. I_ w__ g____ s____ I- w-l g-a-g s-e-. ------------------ Ik wil graag soep. 0
Ma sooviksin magustoitu. I----l ---a- e-- -oe-je. I_ w__ g____ e__ t______ I- w-l g-a-g e-n t-e-j-. ------------------------ Ik wil graag een toetje. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. I--w-- graa- -js m-t-sla-r--m. I_ w__ g____ i__ m__ s________ I- w-l g-a-g i-s m-t s-a-r-o-. ------------------------------ Ik wil graag ijs met slagroom. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. I- w-- ---ag--ru-t o--kaas. I_ w__ g____ f____ o_ k____ I- w-l g-a-g f-u-t o- k-a-. --------------------------- Ik wil graag fruit of kaas. 0
Me sooviksime hommikust süüa. W------l-n ----g on--ijt--. W__ w_____ g____ o_________ W-j w-l-e- g-a-g o-t-i-t-n- --------------------------- Wij willen graag ontbijten. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Wi---il-e---ra-g l-n-h--. W__ w_____ g____ l_______ W-j w-l-e- g-a-g l-n-h-n- ------------------------- Wij willen graag lunchen. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Wij -----n-gra-g dine--n. W__ w_____ g____ d_______ W-j w-l-e- g-a-g d-n-r-n- ------------------------- Wij willen graag dineren. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Wa--wi-t-- a-s ontbi-t? W__ w___ u a__ o_______ W-t w-l- u a-s o-t-i-t- ----------------------- Wat wilt u als ontbijt? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Br--d--- m-t -a- e---on--g? B_______ m__ j__ e_ h______ B-o-d-e- m-t j-m e- h-n-n-? --------------------------- Broodjes met jam en honing? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T---- m-- --r-t -n---as? T____ m__ w____ e_ k____ T-a-t m-t w-r-t e- k-a-? ------------------------ Toast met worst en kaas? 0
Keedetud muna? Ee- ge-ookt--i? E__ g______ e__ E-n g-k-o-t e-? --------------- Een gekookt ei? 0
Praetud muna? E-n sp-e--l--? E__ s_________ E-n s-i-g-l-i- -------------- Een spiegelei? 0
Üks omlett? Ee- ome---? E__ o______ E-n o-e-e-? ----------- Een omelet? 0
Palun veel üks jogurt. No- ----yog---t,--l-tu---eft. N__ e__ y_______ a___________ N-g e-n y-g-u-t- a-s-u-l-e-t- ----------------------------- Nog een yoghurt, alstublieft. 0
Palun veel soola ja pipart. Gr--g no- zout e--p-per. G____ n__ z___ e_ p_____ G-a-g n-g z-u- e- p-p-r- ------------------------ Graag nog zout en peper. 0
Palun veel üks klaas vett. No- -en ---s -a---- al-t-bli-ft. N__ e__ g___ w_____ a___________ N-g e-n g-a- w-t-r- a-s-u-l-e-t- -------------------------------- Nog een glas water, alstublieft. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!