Vestmik

et Restoranis 4   »   sk V reštaurácii 4

32 [kolmkümmend kaks]

Restoranis 4

Restoranis 4

32 [tridsaťdva]

V reštaurácii 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ühed friikartulid ketšupiga. J-dn--h---o-k- s-k--up--. J---- h------- s k------- J-d-y h-a-o-k- s k-č-p-m- ------------------------- Jedny hranolky s kečupom. 0
Ja kaks portsjonit majoneesiga. A----k-át s--aj-nézou. A d------ s m--------- A d-a-r-t s m-j-n-z-u- ---------------------- A dvakrát s majonézou. 0
Ja kolm portsjonit praevorste sinepiga. A t-i-rát p-č--- -lobásu s-horč----. A t------ p----- k------ s h-------- A t-i-r-t p-č-n- k-o-á-u s h-r-i-o-. ------------------------------------ A trikrát pečenú klobásu s horčicou. 0
Milliseid köögivilju teil on? Ak---áte --le-inu? A-- m--- z-------- A-ú m-t- z-l-n-n-? ------------------ Akú máte zeleninu? 0
Kas teil on ube? M--- fa-u-u? M--- f------ M-t- f-z-ľ-? ------------ Máte fazuľu? 0
Kas teil on lillkapsast? M-te---r-i--? M--- k------- M-t- k-r-i-l- ------------- Máte karfiol? 0
Ma söön hea meelega maisi. R-d /-- -e- k---ri-u. R-- /-- j-- k-------- R-d /-a j-m k-k-r-c-. --------------------- Rád /-a jem kukuricu. 0
Ma söön hea meelega kurki. R-d-/-- -em----rky. R-- /-- j-- u------ R-d /-a j-m u-o-k-. ------------------- Rád /-a jem uhorky. 0
Ma söön hea meelega tomateid. Rá------j-m-parad--ky. R-- /-- j-- p--------- R-d /-a j-m p-r-d-j-y- ---------------------- Rád /-a jem paradajky. 0
Sööte te meelsasti ka sibulat? Aj-Vy-mát- r-d--pór? A- V- m--- r--- p--- A- V- m-t- r-d- p-r- -------------------- Aj Vy máte radi pór? 0
Sööte te meelsasti ka hapukapsast? A---y-máte-rad- k---ú---p---u? A- V- m--- r--- k---- k------- A- V- m-t- r-d- k-s-ú k-p-s-u- ------------------------------ Aj Vy máte radi kyslú kapustu? 0
Sööte te meelsasti ka läätsi? Aj-V--má-e----i--o--v--u? A- V- m--- r--- š-------- A- V- m-t- r-d- š-š-v-c-? ------------------------- Aj Vy máte radi šošovicu? 0
Sööd sa meelsasti ka porgandeid? Máš-t--ž -------vu? M-- t--- r-- m----- M-š t-e- r-d m-k-u- ------------------- Máš tiež rád mrkvu? 0
Sööd sa meelsasti ka brokolit? Máš--iež-r-d br----icu? M-- t--- r-- b--------- M-š t-e- r-d b-o-o-i-u- ----------------------- Máš tiež rád brokolicu? 0
Sööd sa meelsasti ka paprikat? Máš--i-- rá- papri-u? M-- t--- r-- p------- M-š t-e- r-d p-p-i-u- --------------------- Máš tiež rád papriku? 0
Mulle ei meeldi sibul. N---m --- (-ad----i-u--. N---- r-- (----- c------ N-m-m r-d (-a-a- c-b-ľ-. ------------------------ Nemám rád (rada) cibuľu. 0
Mulle ei meeldi oliivid. Ne----rá----a o--v-. N---- r-- /-- o----- N-m-m r-d /-a o-i-y- -------------------- Nemám rád /-a olivy. 0
Mulle ei meeldi seened. N-mám-rá--/-- h--y. N---- r-- /-- h---- N-m-m r-d /-a h-b-. ------------------- Nemám rád /-a huby. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Tonaalsed keeled

Enamik maailmas räägitavatest keeltest on tonaalsed keeled. Tonaalsete keeltepuhul on tooni kõrgus väga oluline. Toon määrab, mis tähendus sõnal või silbil on. Seega toon kuulub kindlalt sõnaga kokku. Enamik Aasias kõneldavatest keeltest on tonaalsed. Näiteks võib tuua hiina, tai ja vietnami keele. Aafrikas leidub samuti erinevaid tonaalseid keeli. Ka paljud Ameerika põlisrahvaste keeled on tonaalsed. Indoeuroopa keeled sisaldavad enamasti vaid tonaalseid elemente. Näiteks kehtib see rootsi ja serbia keeles. Tooni kõrguste arv on erinevates keeltes erinev. Hiina keeles on neli erinevat tooni. See tähendab, et silbil ma võib olla neli tähendust. Need on ema, kanep, hobune ja käratsem a. Huvitaval kombel mõjutavad tonaalsed keeled ka meie kuulmist. Absoluutset kuulmist uurivad teadustööd on seda tõestanud. Absoluutne kuulmine on võime kuulda helisid täpselt. Absoluutset kuulmist esineb Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga harva. Seda on vähem kui ühel 10 000st inimesest. Hiina keelt emakeelena rääkivate inimestega on teisiti. Nende hulgas on absoluutse kuulmisega inimesi 9 korda rohkem. Meil kõigil oli sündides absoluutne kuulmine. Me kasutasime seda, õigesti rääkima õppida. Kahjuks enamik inimesi kaotavad hiljem selle oskuse. Tooni kõrgus on oluline ka muusikas. Eriti oluline on see tonaalsete keeltega kultuurides. Nad peavad järgima meloodiat väga täpselt. Muidu saab ilusast armastuslaulust üks absurdne lugu!
Kas sa teadsid?
Pandžabi keel kuulub indoiraani keelte hulka. See on umbes 130 inimese emakeel. Suurem osa neist elab Pakistanis. Aga ka India osariigis Punjabis räägitakse pandžabi keelt. Pakistanis kasutatakse pandžabi keelt kirjakeeles väga vähe. Indias on see teisiti, kuna see keel on seal ametliku staatusega. Pandžabi keelt kirjutatakse oma kirjas. Ning sellel on väga pikk kirjanduslik traditsioon... On leitud tekste, mis on pea 1000 aastat vanad. Pandžabi keel on väga huvitav ka fonoloogilisest vaatepunktist. Nimelt on see toonkeel. Toonkeelte puhul muutub rõhuiga silbi kõrgus selle tähendust. Pandžabi keeles võib üks rõhuline silp võtta kolm erinevat toonikõrgust. Indoeuroopa keelte puhul on see väga ebatavaline. See teeb pandžabi keele aga veel ahvatlevamaks!