Vestmik

et Rongis   »   fi Junassa

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [kolmekymmentäneljä]

Junassa

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Me--e-ö täm--ju-a B---iin-i-? M------ t--- j--- B---------- M-n-e-ö t-m- j-n- B-r-i-n-i-? ----------------------------- Meneekö tämä juna Berliiniin? 0
Millal rong väljub? Mi-lo-n--u------t--? M------ j--- l------ M-l-o-n j-n- l-h-e-? -------------------- Milloin juna lähtee? 0
Millal jõuab rong Berliini? Mill-i-----a sa-p-- Be----n-in? M------ j--- s----- B---------- M-l-o-n j-n- s-a-u- B-r-i-n-i-? ------------------------------- Milloin juna saapuu Berliiniin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? A-te--si, pä-s---nk--o--? A-------- p--------- o--- A-t-e-s-, p-ä-i-i-k- o-i- ------------------------- Anteeksi, pääsisinkö ohi? 0
Ma arvan, et see on minu koht. T--ä-ta-taa---l- -in-- ---k-ani. T--- t----- o--- m---- p-------- T-m- t-i-a- o-l- m-n-n p-i-k-n-. -------------------------------- Tämä taitaa olla minun paikkani. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Te--a-da-t- ----a---i-a-lan-. T- t------- i---- p---------- T- t-i-a-t- i-t-a p-i-a-l-n-. ----------------------------- Te taidatte istua paikallani. 0
Kus on magamisvagun? Mi------ n-k--ma-----? M---- o- n------------ M-s-ä o- n-k-u-a-a-n-? ---------------------- Missä on nukkumavaunu? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Nuk-umavau-u--n---na- ----uosa-s-. N----------- o- j---- l----------- N-k-u-a-a-n- o- j-n-n l-p-u-s-s-a- ---------------------------------- Nukkumavaunu on junan loppuosassa. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. Mi-------ra--n-o--v----? ----n-n ---uo-a--a. M---- o- r-------------- – J---- a---------- M-s-ä o- r-v-n-o-a-a-n-? – J-n-n a-k-o-a-s-. -------------------------------------------- Missä on ravintolavaunu? – Junan alkuosassa. 0
Kas ma võin all magada? Voi-k--n--k--------ll-? V----- n----- a-------- V-i-k- n-k-u- a-h-a-l-? ----------------------- Voinko nukkua alhaalla? 0
Kas ma võin keskel magada? Vo--ko --kku- ---ke--ä? V----- n----- k-------- V-i-k- n-k-u- k-s-e-l-? ----------------------- Voinko nukkua keskellä? 0
Kas ma võin üleval magada? V--nko-nu--u---lh----ä? V----- n----- y-------- V-i-k- n-k-u- y-h-ä-l-? ----------------------- Voinko nukkua ylhäällä? 0
Millal me piirile jõuame? M-ll----olemme--aja--a? M------ o----- r------- M-l-o-n o-e-m- r-j-l-a- ----------------------- Milloin olemme rajalla? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Mit-n -au-----tk--Be--i----n ke-tää? M---- k---- m---- B--------- k------ M-t-n k-u-n m-t-a B-r-i-n-i- k-s-ä-? ------------------------------------ Miten kauan matka Berliiniin kestää? 0
Kas rong hilineb? Onko--un--my------? O--- j--- m-------- O-k- j-n- m-ö-ä-s-? ------------------- Onko juna myöhässä? 0
Kas teil on midagi lugeda? O-k- --ill- j--ain -u-emi-t-? O--- t----- j----- l--------- O-k- t-i-l- j-t-i- l-k-m-s-a- ----------------------------- Onko teillä jotain lukemista? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? V---- t--lt- ---da-j---i- -yö----- -- -u---v-a? V---- t----- s---- j----- s------- j- j-------- V-i-o t-ä-t- s-a-a j-t-i- s-ö-ä-ä- j- j-o-a-a-? ----------------------------------------------- Voiko täältä saada jotain syötävää ja juotavaa? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Voi-i--e-- -e--erätt-ä ----t -e--o --00? V--------- t- h------- m---- k---- 7---- V-i-i-t-k- t- h-r-t-ä- m-n-t k-l-o 7-0-? ---------------------------------------- Voisitteko te herättää minut kello 7.00? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!